1-07-8252\1

1-07-8252 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8252 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Anatoli Nässi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Anatoli Nässi (sündinud 04.07.1950.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Anatoli Nässi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 25.06.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Nässi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Anatoli Nässi tunnistati süüdi 28.02.05.a. Lääne-Viru MK poolt KarS § 263 p1,3; § 118 p1 järgi. KarS § 64 lg1 alusel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistus 21.08.04.a.-23.08.04.a., s.o 3 päeva. Ärakandmisele 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 28.02.2005.a ja lõpp 24.08.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.02.2008.a. 2 Anatoli Nässi karistusaja lõpuni jäänu aeg on rohkem kui 2 aastat. ITK kohaselt on kinnipeetav suunatud tööle, kuid seda ei ole A. Nässi teinud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole A. Nässi suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetavat on varem kahel korral karistatud, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on A. Nässi`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX ja kinnipeetav väidab, et tööle saab Ta firmasse OÜ Linnahooldus. Hagi summas 50 000.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kinnipeetava kuritegelikus karjääris on olnud avaliku korra rikkumist, raske tervisekahjustuse tekitamine ning tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel. Vabanemise korral on A. Nässi ühiskonnale ohtlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Anatoli Nässi ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et A. Nässi ei sobi elektroonilise valve alla, kuna kannab karistust isikuvastaste süütegude eest. Anatoli Nässi taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et ei tea, miks kuriteo sooritas, kuna kuriteo toimepanemise hetkel oli Ta alkoholijoobes. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on A.Nässi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A.Nässi vabastamine koskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, A.Nässi kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille sest talle määrati 4a 6k.. vangistust, varem ka 2 korral kohtulikult karistatud, seal hulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetava toimepandud varasemad õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, kuna kuriteod on muutunud raskemaks, samuti võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kriminaalhooldaja leiab, et A.Nässi ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tingimused elukohas ei vasta elektroonilise järelevalve paigaldamise nõudele. Kohus, ära kuulanud Anatoli Nässi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Nässi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Nässi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Nässi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Anatoli Nässi kannab karistust avaliku korra raske rikkumise ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille eest talle mõisteti 4-aastane 5-kuune 27-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi A. Nässi ei oma, kannab Ta karistust ühiskonnaohtlike tegude eest, seega on aeg, mil A. Nässi on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A.Nässi ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tingimused elukohas ei vasta elektroonilise järelevalve paigaldamise nõudele. 3 A. Nässi peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. A. Nässi pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Nässi suhtes koostatud iseloomustuses ning A. Nässi ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Anatoli Nässi`le takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need mõlemad on Temale tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 4-aastasest vangistusest on A. Nässi`l kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.08.2009.a) ning A. Nässi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Nässi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik