1-07-8270\1

1-07-8270 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8270 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Urmas Austa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Urmas Austa (sündinud 13.12.1971.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Urmas Austa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 25.06.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmas Austa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Urmas Austa tunnistati süüdi 29.12.1999.a. Tartu LK poolt KrK § 182; § 101 p7; § 139 lg2 p1,3 järgi 13 aastat vangistust. 15.10.2003.a. Harju MK poolt KarS § 330 järgi rahatrahv. Karistuse kandmise algus on 27.10.1998.a ja lõpp 27.10.2011.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.06.2007.a. 2 Urmas Austa karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 3 aastat. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetavale Urmas Austa`le on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärke püüab järgida. Vanglas olles on kinnipeetav lõpetanud Rummu Erikutsekoolis ärijuhtimise kursuse. Hetkel töötab AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on U. Austa suhtes kohaldatud 5 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Karistuse kandmise ajal süüdi mõistetud alkohoolse joogi tarvitamise eest vanglas ja selle eest karistati Teda rahatrahviga. Esitatud andmete järgi on U. Austa`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX ja töökoha garanteerib firma OÜ Sära. Kinnipeetavat on varem kohtulikult karistatud. Kinnipeetava peamine risk uue kuriteo toimepanemiseks on võimalik alkoholi kuritarvitamine ja see, et kinnipeetava peamise tutvusringkonna moodustavad varem kriminaalkorras karistatud isikud. Samuti on kinnipeetav jätkanud vanglas olles uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Urmas Austa sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et vabanemise korral on U. Austa`l olemas kindel elu- ja töökoht. Urmas Austa taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. U. Austa`l on soov elada seaduskuulekalt. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Urmas Austa ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Urmas Austa vabastamine koskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, Urmas Austa kannab karistust tapmise eest, mille sest talle määrati 13 aastat vangistust, varem ka 1 korral kohtulikult karistatud vägistamise eest. 15.10.2003a. Harju Maakohus mõistis teda süüdi KarS 330 järgi alkohoolse joogi tarvitamise eest. Kinnipeetava toimepandud varasemad õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, kuna kuriteod on muutunud raskemaks, samuti võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kohus, ära kuulanud Urmas Austa ja prokuröri arvamuse, leiab, et U. Austa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on U. Austa ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U. Austa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Urmas Austa kannab karistust raske isikuvastase kuriteo – tapmise – ja varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 13-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, (Urmas Austa kannab karistust tapmise eest, mille sest talle määrati 13 aastat vangistust, varem ka 1 korral kohtulikult karistatud vägistamise eest. 15.10.2003a. Harju Maakohus mõistis teda süüdi KarS 330 järgi alkohoolse joogi tarvitamise eest) millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et U. Austa suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi U. Austa ei oma, on aeg, mil U. Austa on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 U. Austa peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka U. Austa suhtes koostatud iseloomustuses. U. Austa ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Urmas Austa`le takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need mõlemad on Temale tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et 13-aastasest vangistusest on U. Austa`l kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 27.10.2011.a) ning U. Austa ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks U. Austa vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik