1-07-8542\1

1-07-8542 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8542 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Vjatšeslav Tarassov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vjatšeslav Tarassov (sündinud 06.09.1976.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Tarassov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 02.07.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Tarassov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vjatšeslav Tarassov tunnistati süüdi 06.12.2006.a. Harju MK Liivalaia KM poolt KarS § 199 lg2 p4,7,8 järgi 9 kuud vangistust. Karistust vähendati 1/3 võrra, põhikaristus 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju MK 22.05.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg2 alusel 1 aasta 10 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 25.07.2006.a ja lõpp 25.05.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.06.2007.a. Vjatšeslav Tarassov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole V. Tarassov`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetav on Kopli Ehituskoolis omandanud keskhariduse ning ehitaja kutse. Rummu Erikutsekoolis on lõpetanud elektriku kutse. V. Tarassov`it on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on V. Tarassov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetava tasumata hagi jääk on 1826,65.-kr., tasutud on 210.-kr. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kinnipeetava kuritegelikus karjääris ei ole olnud isikuvastaseid kuritegusid. Tema kuriteod on olnud enamasti varavastased ja narkokuriteod. Kinnipeetava poolt on vabaduses ohustatud täiskasvanud isikud, risk on kogu ühiskonnas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vjatšeslav Tarassov ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on seotud korduvate kuritegudega, mõjutatavusega, impulsiivsusega, läbimõtlemata käitumisega ning varavastaste kuritegude toimpanemise võimalusega. Vjatšeslav Tarassov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. On enda sõnul motiveeritud enda käitumist muutma. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav kannab kolmandat korda reaalset vangistust, katseajal pani toime uue kuriteo. Isiku enda sõnul pani Ta kuriteo toime seetõttu, et kuriteokaaslane tegi sellise ettepaneku ning et raha ei pidavat jätkuma. Kuriteo toimepanemise ajal kinnipeetav töötas. Kohus, ära kuulanud Vjatšeslav Tarassov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Tarassov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Tarassov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Tarassov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vjatšeslav Tarassov kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane 10-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kinnipeetav kannab kolmandat korda reaalset vangistust, katseajal pani toime uue kuriteo. Isiku enda sõnul pani Ta kuriteo toime seetõttu, et kuriteokaaslane tegi sellise ettepaneku ning et raha ei pidavat jätkuma. Kuriteo toimepanemise ajal kinnipeetav töötas. Kuigi distsiplinaarkaristusi V. Tarassov ei oma, on aeg, mil V. Tarassov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Tarassov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Tarassov`i suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Tarassov`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Vjatšeslav Tarassov`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 1-aastasest vangistusest on V. Tarassov`il kandmata ligikaudu 10 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.05.2008.a) ning V. Tarassov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Tarassov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik