1-07-8544 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8544 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Andrei Ponkrašin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Ponkrašin (sündinud 31.10.1971.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Ponkrašin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 02.07.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Ponkrašin`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Ponkrašin tunnistati süüdi 16.11.2005.a. Narva LK poolt KarS § 118 p1,2,3 järgi 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, karistuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg2 suurendati karistust Ida-Viru MK kohtuotsuse järgi kandmata karistuse 9 kuud vangistust võrra, lõplikuks karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. 2 23.01.2006.a. Viru RK tühisas Narva LK 16.11.2005.a. kohtuotsuse osaliselt KarS § 65 lg2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning tehti uus otsus. KarS § 65 lg2 alusel suurendati karistust (4 aastat vangistust Narva LK 16.11.2005.a. otsuse kohaselt) Ida-Viru MK 30.04.2003.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud 19 päeva), liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. 24.01.2006.a. seisuga jääb kanda 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.01.2006.a ja lõpp 18.07.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.01.2008.a. Andrei Ponkrašin`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Andrei Ponkrašin ei tötöa vanglas. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Ponkrašin`i distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kuriteo sooritas kinnipeetav alkoholijoobes olles. Esitatud andmete järgi on A. Ponkrašin`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Vabanemise korral ei ole kinnipeetava puhul välistatud uued vargused, röövimised, kaklused ja narkootiliste ainetega seotud kuriteod. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem, kui A. Ponkrašin suhtleb jätkuvalt endiste tuttavate ja sõpradega, alkoholi ja narkootikumide edasisel tarbimisel võib kinnipeetav sooritada uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andrei Ponkrašin sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et elektroonilise järelvalvega ennetähtajaline vabastamine ei ole võimalik, kuna kinnipeetava elukaaslame ei anna luba Tema elukohas elektroonilise järelevalve tehnika paigutamiseks ja A. Ponkrain`i Tema elukohas pikaajaliseks viibimiseks. Andrei Ponkrašin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. A. Ponkrašin soovib muutida. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on taotlenud vabanemist elektroonilise järelevalve alla, kuid vangla hinnangul suhtub sellesse pealiskaudselt ja pole kõikidele asjaoludele mõelnud. Nimelt korteri omanik, kuhi A. Ponkrašin plaanib elama asuma, ei anna nõusolekut korterisse elektroonilise järelevalve tehnika paigaldamiseks ega luba A. Ponkrašin`il seal pikemaajaliselt elada. Lähtuvalt eeltoodust ei pea prokurör võimalikuks A. Ponkrašin`i vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, ära kuulanud Andrei Ponkrašin`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Ponkrašin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Ponkrašin`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Ponkrašin`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Ponkrašin kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille eest talle mõisteti 3-aastane 5-kuune 24-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et A. Ponkrašin`i suhtes on vangistuse 3 ajal kohaldatud mitu distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Ponkrašin ei oma, on aeg, mil A. Ponkrašin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A. Ponkrašin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Ponkrašin`i suhtes koostatud iseloomustuses. A. Ponkrašin`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Nimelt korteri omanik, kuhi A. Ponkrašin plaanib elama asuma, ei anna nõusolekut korterisse elektroonilise järelevalve tehnika paigaldamiseks ega luba A. Ponkrašin`il seal pikemaajaliselt elada. Vabanemise korral ei oleks Andrei Ponkrašin`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on A. Ponkrašin`il kandmata 2 aastat vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.07.2009.a) ning A. Ponkrašin`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Ponkrašin`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.