Obsah (5)
§173§291§180§ 179§175Krim.asi nr.1-06-15251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2006. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15251 (06260102437) Kohtukoosse
§173, §180,§188; §§306,308,309,311, 313,315 ja §318, alusel kohus otsustas: Süüdi mõista Sergei KUMS KarS § 263 p.3 järgi ja karistada teda kolme
(3)kuulise vangistusega. KarS § 87 lg.1 p.4 ja § 87 lg.3 alusel vabastada Sergei KUMS karistusest ning kohaldada Sergei KUMS´i suhtes mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist kuni 2007/2008 õppeaasta lõpuni. Tõkend – „vahistamine“ – Sergei KUMS´i suhtes jätta muutmata, kuni tema paigutamiseni kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Välja mõista Sergei KUMS´ilt, temal vahendite puudumise korral kuni täisealiseks saamiseni tema seaduslikult esindajalt Valga Linnavalitsuselt, menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas neli tuhat viissada (4500.-) krooni riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Välja mõista Sergei KUMS´ilt, temal vahendite puudumise korral kuni täisealiseks saamiseni tema seaduslikult esindajalt Valga Linnavalitsuselt, menetluskulu – kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preemi osaluse eest kohtueelsel uurimisel summas neli tuhat kolmsada seitsekümmend viis
(4375)krooni 44 senti ja osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas üks tuhat viissada seitsekümmend kaks
(1572)krooni 10 senti (sh. käibemaks 239.85 krooni), riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874). Asitõendid – kaks plastikust mängupüstolit – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Valga Kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivotsuse kuulutamisele järgnevast päevast s.o. alates 07.detsembrist 2006.a. (07.12.2006.a.). Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 22.detsembrist 2006.a. (22.12.2006.a.) kell 13.00. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivotsusena. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (22.12.2006.a.). 2
(8)Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse SERGEI KUMSi selles, et tema, 27.10.2006.a. kella 16.05 ajal, koos V. K. . 22.10.1994), huligaansel ajendil, ähvardades relvana kasutavate esemetega - kuule tulistavate mängupüstolitega, rikkudes avalikku korda nõudis X linnas maja juures S. I. . XX.XX.XXXX.a), A. T. . XX.XX.XXXX.a.) ja K. E. M. ( sünd. XX.XX.XXXX.a.) omastamise eesmärgita raha ja kui K. E. M. nõudjatele kogu kaasas olnud raha 2 krooni, siis Sergei Kums tagastas selle andjale sõnadega “NALI” ning lahkuti. Kuriteoga tekitati moraalset kahju. Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani SERGEI KUMS toime KarS § 263 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tuvastatud asjaolud Esitatud süüdistuses tunnistab Sergei Kums ennast süüdi. Sergei Kums´i kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem asus seisukohale, et S.Kums´ile esitatud süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav S.Kums andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: vastates prokuröri küsimustele süüdistatav Sergei Kums tunnistab ennast täielikult süüdi. 27.10.2006.a. oli ta koos V. K. pool kodus. V. K. võtsid nad viimase poolt kaasa kaks mängupüstolit ja läksid välja. Roosi tänaval nägid nad kolme poissi. S.Kums avaldab, et tal oli seljas oranž jope. Koos K. sihtis ta poisse püstolist. S.Kums kinnitab, et raha ta poistelt ei tahtnud. Mida ta arvas, et mis juhtuda võib, ta ei tea. Keegi poistest andis neile raha - 2 krooni. Raha küsis süüdistatav ja ka V. K. . Saadud raha andsid nad kohe tagasi, öeldes, et tegid nalja. Süüdistatav saab aru, et selline käitumine ei ole nali. Vastates kaitsja küsimusele, avaldab süüdistatav, et ta on varem varguseid toime pannud ja tal on olnud hulgaliselt ka muid pahandusi. Miks ta varastab, seda ta öelda ei oska. Vastates kohtu küsimustele, kinnitab süüdistatav, et ta on oma teost aru saanud. Ta avaldab, et tema arvates tundsid lapsed hirmu. Kohus ei kutsunud istungile lapseealist kannatanut S. I. .XX.XX.XXXX.a.), kuid avaldas tema eeluurimisel antud ütlused TsMS §291 p.5 alusel. S. I. 27.10.2006.a. antud ütlustest /tl.2/ nähtub, et ta oli koos A ja K õues. Minnes K maja juurde nägid nad kuidas kaks poissi peidavad kuulikaid. Kuulikad on püssid, mis lasevad väikeste kuulidega ja millega pihta saades on väga valus. Need kaks poissi tulid nende juurde ja suurem poiss pani kuulika toru talle meelekohta ja ütles eesti keeles, et anna raha. S vastas, et tal raha ei ole. Ta avaldab, et ta kartis, et suurem poiss tulistab teda ja ta saab väga haiget. Siis hakkasid võõrad poisid A ja K käest raha nõudma, samal ajal ka neid püstolitega sihtides. 3
(8)Poisid ütlesid, et neil raha pole ja seejärel läksid püstoliga sihtinud poisid nende juurest ära. A mobiiltelefonilt helistasid nad politseisse ja kutsusid abi. S avaldab, et pikemal poisil, kes temalt raha küsis oli seljas oranži värvi jope ja sinist värvi püksid. Lühemal poisil oli seljas musta või sinist värvi kampsun, musta värvi püksid ja valged botased. S. I. esindaja M. I. kohtuistungil, et teab sündmustest ainult S kuuldu põhjal. Ta seletab, et S avaldas ka kodus, et kaks poissi tulid nende juurde ja sihtisid neid mängupüstolitest ning küsisid raha. S raha ei olnud. Kaks krooni andis küsijatele K. . Kannatanu esindaja avaldab, et talle tundub, et S väga hirmul ei olnud ning psüühilist traumat pole kaasnenud. Talle tundub, etS. juhtunule nagu seiklusele. Rohkem häiris selline sündmus teda ennast vanema aspektist vaadatuna. Kohus ei kutsunud istungile lapseealist kannatanut A. T. .XX.XX.XXXX.a.), kuid avaldas tema eeluurimisel antud ütlused TsMS §291 p.5 alusel. A. T. 27.10.2006.a. antud ütlustest /tl.4/ nähtub, et olles koos K. ja S X maja juures nägid nad kuidas kaks poissi peidavad kuulikaid pükstesse. Võõrad poisid tulid nende juurde ja suurem poiss pani kuulika S pea juurde ja nõudis raha. MidaS. vastas A. ei kuulnud, sest seisis eemal. Siis tulid poisid tema ja K. juurde ning küsisid nende käest raha. Väiksem poiss sihtis A. eemalt ja suurem poiss pani kuulika talle vastu pead. A. on ülekuulamisel avaldanud, et ta kartis, et suurem poiss võib teda tulistada. Siis küsiti K. käest raha ning teda sihtis küsimise ajal püstoliga väiksem poiss. K. andis neile 2 krooni. Selle peale ütles suurem poiss, et see on nali ja nad lahkusid. A. avaldab, et tema kartis neid poisse ja selline raha küsimine talle nalja ei teinud. A. T. esindaja R. T. kohtuistungil, et ta teab sündmustest samuti ainult A. kuuldu põhjal. Ta avaldab, et A. rääkis kodus, et lapsed olid kolmekesi väljas Roosi 11a maja juures, kui nende juurde tulid kaks vanemat poissi ja relvataoliste esemete ähvardusel küsisid raha. Üks lastest oli andnud kaks krooni, mis mingil põhjusel tagastati. R. T. , et poja sõnul oli ühte lastest püstoliga pähe sihitud. R. T. , et õnneks väga sügavaid tagajärgi juhtunul lapse jaoks ei ole, kuid ebameeldiv oli see sündmus lapse jaoks küll. Samuti on teada asjaolu, et kuulipüstolist lastud kuuliga võib saada väga haiget ning arvestades seda kuhu kuuli sihtida, võivad ka tagajärjed osutuda drastilisteks. Kohus ei kutsunud istungile lapseealist kannatanut K. E. M. ´t (sünd.XX.XX.XXXX.a.), kuid avaldas tema eeluurimisel antud ütlused TsMS §291 p.5 alusel. K. E. M. 27.10.2006.a. antud ütluste /tl.6/ kohaselt oli ta koos A. ja S X maja juures. Ta nägi, et eemalt liginevad neile kaks suuremat poissi ning nad hakkasid kolmekesi X majja minema. Nad küll jõudsid maja juurde, kui ei jõudnud maja välisust võtmega avama hakata, enne tõmbas väiksem poiss teda maja välisukse juurest eemale. Väiksem poiss küsis temalt raha, ise sihtides samal ajal teda püstoliga. K. E. , et ta sai aru, et tegemist on kuulipüstoliga. Kuna tal oli taskus 2 krooni, andis ta raha suurema poisi kätte. Suurem poiss vaatas raha ja andis selle talle tagasi, öeldes, et see oli nali. K. E. avaldanud, et tema kartis ja selline raha küsimine ei olnud naljakas. Pärast raha tagasiandmist läksid võõrad poisid ära. K. E. , et suuremal poisil oli seljas oranž jope ja väiksemal poisil must jope. K. E. M. esindaja K. M. , et ka tema teab juhtunust lapse poolt avaldatu alusel. Ta kinnitab, et K. E. kodus, et kaks poissi tulid relvad käes nende juurde ja küsisid neilt raha. Kannatanu esindaja kinnitab, et K. E. juhtunust väga häiritud. Sergei Kums´i seaduslik esindaja Valga Linnavalitsuse esindaja Meeli Tuubel avaldab, et neil on Sergei Kumsiga kogu aeg kontakt olnud, kuna ta on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Ta seletab, et nad tegelesid tema elukorraldusega ja suunasid teda õiguskuulekale teele. Seaduslik esindaja avaldab, et S.Kums kahetseb, et sellisest mängulisest situatsioonist kujunes 4
(8)välja olukord, mida käsitletakse kuriteona. Ta kinnitab veelkord, et S.Kums ei saanud aru oma teo seadusvastasest tähendusest, arvates, et tegemist on mänguga. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ristküsitlusel antud ütlused, süüdistatava seadusliku esindaja, kannatanute seaduslike esindajate ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Sergei Kums’ile esitatud süüdistus KarS § 263 p.3 järgi on tõendamist leidnud. Sergei Kumsi süüdistatakse KarS § 263 p.3 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 263 p.3 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Seega tulebki kohtul esmalt tuvastada, kas isik, teo toimepanija on oma käitumisega realiseerinud süüteokoosseisu. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Sergei Kums´i selles, et tema, 27.10.2006.a. kella 16.05 ajal, koos V. K. . XX.XX.XXXX), huligaansel ajendil, ähvardades relvana kasutavate esemetega - kuule tulistavate mängupüstolitega, rikkudes avalikku korda nõudis X linnas X maja juures S. I. . XX.XX.XXXX.a), A. T. . XX.XX.XXXX.a.) ja K. E. M. ( sünd. XX.XX.XXXX.a.) omastamise eesmärgita raha ja kui K. E. M. nõudjatele kogu kaasas olnud raha 2 krooni, siis Sergei Kums tagastas selle andjale sõnadega “NALI” ning lahkuti. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud S.Kumsi poolt süü tunnistamise ja kohtulikul uurimisel ristküsitluse käigus antud ütlustega kuriteo toimepanemise asjaolude ja viisi kohta, süüdistatava S.Kumsi poolt avaliku korra raske rikkumine. Süüdistatava S.Kumsi süü on lisaks süüdistatava enda ütlustele leidnud tõendamist ka: • alaealiste kannatanuteS. , A. T. K. E. M. eeluurimisel antud ütlustega /kohus avaldas ringkonnaprokuröri taotluse alusel
§291
p.5 analoogiat kasutades lapseealiste kannatanute ütlused kriminaaltoimik lk.2,4,6/, millest nähtub, et nad olid kolmekesi X tn.maja X juures, kui nägid, et kaks suuremat poissi neile lähenevad. Nad püüdsid korterelamu trepikotta siseneda, kuid kuna välisuks oli lukus, ei jõudnud nad ust nii kiiresti avada ja võõrad poisid jõudsid neile järele. Kõigi kannatanute ütlused langevad kokku selles, et esmalt sihtis suurem poiss (süüdistatav), kellel oli seljas oranž jope, kuulipüstoliga S. I. meelekohta ja küsis temalt raha. Kuna S. raha ei olnud, läksid poisid A. ja K. E. ning neid püstoliga sihtides küsiti neilt raha. K. -E. oli taskus kaks krooni, mille ta andis küsijatele. Suurem poiss andis raha tagasi, öeldes, et see oli nali. S. , A. ja K. E. avaldanud, et neile selline raha küsimine nalja ei teinud ning nad kartsid, et kui võõrad neid kuule tulistavast püstolist tulistavad, saavad nad väga haiget. • asitõenditena on vaadeldud /tl.8-9/ kahte plastikust mängupüstolit, mis võeti ära Sergei Kumsilt ja V. K. kinnipidamisel. • kriminaalasjas materjalidest eraldamise määrus V. K. /tl.12/ Kohtuistungil üle kuulatud alaealiste kannatanute seaduslikud esindajad avaldasid, et sündmustest kuulsid nad laste endi käes. Samas avaldavad nad, et laste poolt kodus avaldatud asjaolud vastavad laste poolt eeluurimise käigus antud ütlustele. Kohus asub seisukohale, et S.Kumsile süüksarvatud tegu –avalikus kohas alaealiste laste ähvardamine kuule tulistavate mängupüstolitega – on käsitatav Karistusseadustiku järgi avaliku korra raske rikkumisena. KarS § 263 p 3 näeb ette avaliku korra raske rikkumise relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Relvana kasutatava muu eseme all saab mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, 5
(8)millega on võimalik kannatanu elu või tervist kahjustada. Kohus asub seisukohale, et kuule tulistava mängupüstoliga on võimalik kannatanu tervist kahjustada, olenevalt sellest, millist kehaosa tabatakse (nt.silma) ning tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Samuti on tõendatud asjaolu, et väikese vahemaa tagant lastud kuul võib tekitada tugevaid valuaistinguid. Ning kindlasti põhjustas S.Kumsi käitumine kannatanutes hirmu. Seega, olukorras, kus süüdistatav ähvardas lapseealisi kuule tulistava mängupüstoliga, nõudes neilt raha, on täidetud KarS § 263 p 3 ettenähtud teokoosseis. Antud koosseisu puhul on oluline, et avalikku korda rikutakse objektiivselt ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Seega ei ole tähtis mitte niivõrd S.Kumsi enda arusaam oma tegevuse avalikku korda rikkuvast tähendusest, vaid see, kuidas see teistele paistab. Käesoleval juhul oli süüdistatava taoline käitumine häiriv kannatanute jaoks ja samuti kannatanute seaduslike esindajate jaoks ning väljendas ilmset lugupidamatust heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Kõike eeltoodut arvesse võttes loeb kohus tõendatuks S.Kumsi süü avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Samuti leiab kohus, et tegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatav Sergei Kumsi tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sergei Kums´i vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, mida kohtualune avaldab toimepandud kuriteo osas ja kuritegude toimepanemine alaealisena. Kohtualune on varem kriminaalkorras karistamata /tl.70/. Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda edastatud õiguserikkumise teated /tl.32-67/ Sergei Kumsi õigusvastase käitumise osas (pisivargused, vargused, tubakaseaduse sätete rikkumine, süütamine, jne.). Vastutust raskendavad asjaolud Sergei Kums´i suhtes puuduvad. KarS § 263 p.3 järgi kvalifitseeritud kuriteo on süüdistatav toime pannud otsese tahtlusega. Süüdistatav on toime pannud II astme kuriteo. Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kohtueelses ettekandes hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise kõrgeks riskiteguriks sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Iseloomustuses on viidatud, et S.Kums on kaval ja jultunud, terroriseerib endast nooremaid ja nõrgemaid, armastab olla juhi rollis. Sergei Kums´i emalt K. ära võetud vanema õigused ning seetõttu on ema ja poja emotsionaalne kontakt muutunud väga nõrgaks. Poeg pöördub ema poole ainult raha ja toidu saamiseks. Hetkel on süüdistatav Valga linna eestkostel. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku paigutada Sergei Kums kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kaheks aastaks. Eeltooduga loodetakse tagada S.Kumsi põhiharidus omandamine. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdistatavale ka edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi süüdistatavat uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatavat Sergei Kums´i tuleb KarS § 263 p.3 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et eeltoodu alusel ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on otstarbekas S.Kums 6
(8)karistusest vabastada ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit – piirata tema vabadust ja paigutada ta kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2007/2008 õppeaasta lõpuni. Kohus on seisukohal, et antud mõjutusvahend võib avaldada S.Kumsile rohkem mõju kui tema poolt vangistuse ärakandmine ning edaspidiste võimalike õiguserikkumiste ärahoidmiseks antud mõjutusvahend vältimatult vajalik ongi. Menetluskulud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg.2 kohaselt vastutavad vanemad ja eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14-18 aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Sergei Kumsi emalt K. ära võetud vanema õigused ning S.Kumsi elu korraldamine on tehtud Valga Linnavalitsuse ülesandeks. PeS §92 lg.1 kohaselt on eestkoste sisuks lapse kasvatamine, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitse. Vastavalt PeS §97 lg-tele 1 ja 2 on eestkostja lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kuni eestkostja määramiseni on PeS §95 lg.5 järgi samad kohustused eestkosteasutusel, kes on lapse seaduslik esindaja. Eeltoodust järeldub, et eestkosteasutus kannab seaduses sätestatud juhtudel vastutust nagu PeS§95 lg.1 alusel kohtu määratud eestkostja. Seega tuleneb PeS §95 lg.5 põhimõte, mille kohaselt peab olema tagatud eestkoste ka vanemateta lapsele, kellele ei ole eestkostjat määratud. Kuna eestkoste seadmise ja eestkostja määramise korraldab eestkosteasutus, siis sõltub lapsele eestkostja määramine suuresti eestkosteasutuse tegevusest. Kuid eestkosteasutusel on võimalik, mitte ainult eestkostja määramisega, vaid ka eduka eestkoste korraldamisega teha kõik, mida saab mõistlikult eestkosteasutuselt oodata, et ära hoida kahju tekkimist. Riigikohtu 28.oktoobri 2005.a. kohtuotsuses nr.3-2-1-101-05 on märgitud, et kuigi VÕS §1053 lg.-s 2 ei ole märgitud, et 14-18 aastase isiku tekitatud kahju eest vastutab ka eestkosteasutus, on nimetatud säte teatud juhtudel kohaldatav ka eestkosteasutuse suhtes. Eestkosteasutus täidab PeS §95 lg.5 järgi eestkostja ülesandeid vanemateta lapse suhtes, kellele eestkostjat määratud ei ole. Riigikohtu seisukohast tuleneb, et kui kahju tekitab 14-18 aastane vanemateta laps, kellele eestkostjat määratud ei ole, vastutab alaealisele lisaks kahju tekitamise eest VÕS §1053 lg.2 alusel ka eestkosteasutus, s.o. kohalik omavalitsus oma sotsiaaltalituse kaudu. Asja materjalidest nähtub, et Sergei Kumsile eestkostjat määratud ei ole, seega vastutab alaealisele S.Kumsile lisaks S.Kumsi poolt tekitatud kahju eest eestkosteasutus - Valga Linnavalitsus. Asja materjalidest nähtub, et S.Kums on pikema perioodi vältel (2001-2006.a.) toime pannud hulgaliselt õiguserikkumisi, mille eest ei ole teda vastutusele võetud, seoses süüvõime puudumisega. Kohus, hinnates asja materjale kogumis, asub seisukohale, et eestkosteasutus ei ole teinud kõike endast olenevat S.Kumsi eestkoste ja füüsilise hoolduse korraldamisel, et ära hoida kahju tekkimist. Kohus ei tuvastanud asja menetlemise käigus asjaolusid, mis vabastaks eestkosteasutust VÕS §1053 lg.2 järgi kahju hüvitamise kohustusest.
§180
lg.1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
§ 179
järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x3000), s.o. 4500 krooni.
§175lg.1 p.4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
Sergei Kums´i kaitsja v.adv. Otto Preem esitas kohtule kinnitamiseks kaitsjatasu taotlus-aruande, milles palub kinnitada kaitsjatasu suuruseks 1572.10 krooni (sealhulgas käibemaks summas 239.85 krooni). Kohus mõistis S.Kumsi KarS §263 p.3 järgi süüdi. Kohus, arvestades kriminaalasjas süüdistatavale S.Kumsile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni keerukusastet ja kaitsja poolt tehtud tööd, leiab, et kaitsja 7
(8)O.Preemi osaluse eest eeluurimisel tuleb välja mõista kaitsjatasu suuruses 4375 krooni 44 senti ning asja ettevalmistuse ja osalemise eest kohtuistungil tuleb välja mõista kaitsjatasu summas 1572.10 krooni. Need summad on põhjendatud ning tuleb süüdistatavalt S.Kumsilt, temal vahendite puudumise korral kuni tema täisealiseks saamiseni tema seaduslikult esindajalt Valga Linnavalitsuselt, välja mõista riigi tuludesse. Asitõendid – kaks plastikust mängupüstolit, kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Hele Ilisson Kohtunik 8
(8)