p 7; §
K § 41 lg 1 alusel liideti Tartu Linnakohtu 19.10.1998.aasta otsusega mõistetud karistus osaliselt ja karistati 20 aasta 6 kuulise vangistusega. 28.11.2000 Tartu Ringkonnakohus: tühistada 05.10.2000 kohtuotsus osaliselt. Kinnipeetava süüdistamises ja karistamises KrK §
K §
K § 40 lg 1 ja § 41 lg 1 järgi. Õigeks mõista KrK § 15 lg 2 -§ 144 lg 1 järgi. KrK § 15 lg 2 -§ 101 p 7 2 järgi 13 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 alusel 14 aastat 6 kuud vangistust. KrK § 41 alusel lõplik karistus 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 31.12.1998.a ja lõpp 31.12.2014.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 31.12.2009.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 30.06.2007.a. Tõnu Luts on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav positiivselt. Kinnipidamise ajal on asunud tööle AS-i Eesti Vanglatööstus maalrina. Kinnipidamise ajal õpinguid jätkanud ei ole. Kinnipeetaval on hagid tasutud. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Vaenulikud hoiakud erinevate ühiskonnagruppide suhtes puuduvad. Suhted kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega on rahuldavad. On varem olnud kriminaalhooldusalune, täitis talle määratud kontrollnõudeid, probleeme ei esinenud. On nõus vabanema tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega ning täitma talle määratud kohustusi. Kuritegu sooritas eriti piinaval viisil. Vihastades kaotab täielikult enesekontrolli. Ei ole adekvaatset süütunnet, samuti ei võta vastutust sooritatud kuriteo eest. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorras karistatud 6 korda ja neli karistust on kehtivad. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole vaja koostada, sest ülejäänud kuriteod on varavastased. Uue isikuvastasekuriteo toimepanemise tõenäosus on väike, kuid seda ei saa välistada. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Tõnu Luts ei sobi kriminaalhooldusele. Tõnu Luts taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust ääretult julma ning ebainimliku kuriteo toimepanemise eest ning karistust on tal selle teo eest jäänud kanda veel kuni 31.12.2014.a. Kinnipeetav on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, vabaduses ei oma garanteeritud töökohta. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning seda, et Tõnu Luts’u ennetähtaegne vabanemine pea seitse aastat enne karistusaja lõppu riivaks olulisel määral ühiskonna õiglus-ja turvatunnet, ei toeta prokurör taotlust. Kohus, ära kuulanud Tõnu Luts’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Tõnu Luts tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Tõnu Luts’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tõnu Luts’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tõnu Luts kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest ja varavastaste kuritegude eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Tõnu Luts’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Tõnu 3 Luts on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Tõnu Luts peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Tõnu Luts pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Tõnu Luts avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Tõnu Luts ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Tõnu Luts’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Tõnu Luts’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Tõnu Luts’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Tõnu Luts’ul kandmata üle 7 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 31.12.2014.a) ning Tõnu Luts’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Tõnu Luts’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.