1-07-8579\1

1-07-8579 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8579 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Andrei Gluškov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Andrei Gluškov (ik 37706286511; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Gluškov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 04.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Gluškov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Gluškov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18.05.2005.aasta otsusega KarS § 184 lg 2 p 1; § 202 lg 2 p 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 06.03.2003.aasta otsusega. Liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 06.10.2004.a ja lõpp 06.04.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 06.10.2007.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 06.01.2007.a. Andrei Gluškov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, millest nähtub, et kinnipeetav on mõjutatav. Samas on oht, et kinnipeetav võib vahendada ja ka ise tarvitada narkootilisi aineid. Osaleb Convictuse tugirühmas. Eluosakonnas vaatab kinnipeetav televiisorit, kuulab raadiot, loeb raamatuid ja ajalehti ning tegeleb ka vähesel määral spordiga. Kriminaalkorras on karistatud 11 korda ning kinnipidamisasutuses on viibinud kokku 4 korral. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava vabanemisega konkreetseid ohustatud isikuid ei ole, kuid ohustatud võib olla ühiskond ja rahvatervis. Kinnipeetava eelnevast karjäärist tulenevalt on tõenäoline, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Võimalikud vargused ja narkootikumidega seotud kuriteod. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andrei Gluškov ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Andrei Gluškov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab karistusena neljandat korda. Hetkel kannab karistust narko-ja varavastaste kuritegude eest. Andrei Gluškov on taotlenud vabanemist elektroonilise järelevalve alla, kuid kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei sobi Andrei Gluškov elektroonilisele valvele( elukohta vabaduses võib nimetada ajutiseks, üürileping puudub). Lähtuvalt eeltoodust ning võttes arvesse ka seda, et isikul on oma tegude eest karistust jäänud kanda veel kuni 06.04.2009.a., ei pea prokurör võimalikuks toetada Andrei Gluškov’i vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, ära kuulanud Andrei Gluškov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Gluškov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andrei Gluškov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Gluškov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Gluškov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Isik on üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab karistusena neljandat korda. Hetkel kannab karistust narko-ja varavastaste kuritegude eest, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Andrei Gluskov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Andrei Gluškov ei oma, on aeg, mil Andrei Gluškov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Andrei Gluškov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andrei Gluškov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Andrei Gluškov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Andrei Gluškov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei sobi Andrei Gluškov elektroonilisele valvele( elukohta vabaduses võib nimetada ajutiseks, üürileping puudub). Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andrei Gluškov’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.04.2009.a) ning Andrei Gluškov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andrei Gluškov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik