1-07-8274\1

1-07-8274 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8274 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duskina Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Farit Viidemann’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Farit Viidemann (ik 36702175249; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Farit Viidemann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 25.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Farit Viidemann’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Farit Viidemann tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.02.2006.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. KrMS § 238 lg 2 kohaldades 20 päeva vangistust. Liidetud eelmine karistus. Liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.01.2006.a ja lõpp 06.02.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 02.08.2007.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 29.01.2007.a. 2 Farit Viidemann on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav positiivselt. Vanglas töötab AS EVT-s. Ei väljenda kriminaalseid hoiakuid. Tolerantne, ametiisikutesse suhtub mõistvalt. Saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest. Kinnipeetav on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorra rikkumisi toime pannud ühel korral. Teise isiku vastu suunatud kuriteo toimepanemise tõenäosus on minimaalne, varasemad kuriteod ei viita agressiivsusele. Võib toime panna varavastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Farit Viidemann ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelvalvega, kuna isik ei saa asuda elama eelnevalt planeeritud elamispinnale ema juurde, mis on elektroonse valve seisukohalt üks olulisemaid fakte. Samuti selgus, et elektroonilise järelevalve paigaldamise seisukohalt ei ole elukoht loomafarmis turvaline ning ei vasta kohati elektroonse valve nõuetele ning kinnipeetav ei ole ka isikuomaduste poolest sobilik elektroonse valve alla määramiseks. Farit Viidemann taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelvalvega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on F.Viidemanni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. F.Viidemanni karistusaja lõpuni jäänud 1,5 a. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 3 korral kriminaalkorras karistatud. F.Viidemannil on erinevad võlgnevused üldsummale 64.522,55 kr., milliseid ta vabaduses olles ei likvideerinud, kuigi sellised võimalused tal olid. F Viidemanni peamiseks probleemiks on kriminaalhooldaja arvates liigne alkoholilembus ja liigne mõjutatavus alkoholijoobes olles, seejuures ka kalduvus usaldada juhututtavaid, mis võib viia ta ja ongi juba viinud järjekordse kuriteo toimepanemisele. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Farit Viidemann’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Farit Viidemann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Farit Viidemann’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Farit Viidemann’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Farit Viidemann kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega 3 korral karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Farit Viidemann’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Farit Viidemann on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Farit Viidemann peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Farit Viidemann ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Farit Viidemann’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Farit Viidemann’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. F.Viidemannil on erinevad võlgnevused üldsummale 64.522,55 kr., milliseid ta vabaduses olles ei likvideerinud, kuigi sellised võimalused tal olid. F Viidemanni peamiseks probleemiks on kriminaalhooldaja arvates liigne alkoholilembus ja liigne mõjutatavus alkoholijoobes olles, seejuures ka kalduvus usaldada juhututtavaid, mis võib viia ta ja ongi juba viinud järjekordse kuriteo toimepanemisele. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Farit Viidemann’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.02.2009.a) ning Farit Viidemann’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Famnrit Viidemann’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik