1-07-7571\1

1-07-7571 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7571 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kalmer Juuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kalmer Juuse (sündinud 21.07.1975.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kalmer Juuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.06.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalmer Juuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kalmer Juuse tunnistati süüdi 05.12.05.a. Jõgeva MK poolt KarS § 215 lg2 p1 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendati karistust 05.09.05.a. Ida-Viru MK otsuse ärakandmata osa 6 kuud võrra. Lõplik karistustus 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 28.12.2005.a ja lõpp 28.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise elektroonilise valvega võimaluse avanemine 28.03.2007.a. , tingimisi 2/3 28.08.07.a. 2 Kalmer Juuse karistusaja lõpuni jäänud aeg on 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole K. Juuse suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jala käib kinnipeetav hetkel õmbluse eriala kursustel. K. Juuse`t on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on K. Juuse`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Kinnipeetaval on olnud psühhiaatrilisi probleeme ja enesetapukatseid. Vabanemise korral on K. Juuse poolt ohustatud vara, mille üle puudub valve. Arvestades, et vabaduses oli kinnipeetaval tõsiseid probleeme alkoholiga, siis ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Kalmer Juuse ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et uue kuriteo toimepanemise risk K. Juuse poolt on suur. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et ennetähtaegse vabanemisega kaasneva elektroonilise valve rakendamisega suudab K. Juuse käituda seaduskuulekalt ning Tal võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Samuti on ka riskifaktoreid, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist, liiga palju. Kalmer Juuse taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta on mõistnud ja suudab mõista oma käitumise tagajärgi ning teiste inimeste emotsioone ja vajadusi. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust omandivastase kuriteo sooritamise eest, mis oli toime pandud katseajal. Kalmer Juuse on eelnevalt neljal korral kriminaalkorras karistatud ning kuriteo toimepanemise põhjusena on ta toonud välja mitte niivõrd materiaalse vajaduse kuivõrd asjaolu, et ei suuda end kontrollida alkoholijoobes. Kalmer Juuse`l on jäänud karistust kanda veel kuni 28.06.2008.a ning prokuröri arvates ei suuda isik endale teadvustada oma probleemkäitumise põhjuseid. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta prokurör Kalmer Juuse ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Kalmer Juuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Juuse tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Juuse ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Juuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kalmer Juuse kannab karistust asja omavolilise kasutamise ja karistuse liitmise eest, mille eest talle mõisteti 2-aastane 6-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Isik kannab karistust omandivastase kuriteo sooritamise eest, mis oli toime pandud katseajal. Kalmer Juuse on eelnevalt neljal korral kriminaalkorras karistatud ning kuriteo toimepanemise põhjusena on ta toonud välja mitte niivõrd materiaalse vajaduse kuivõrd asjaolu, et ei suuda end kontrollida alkoholijoobes. Kuigi distsiplinaarkaristusi K. Juuse ei oma, on aeg, mil K. Juuse on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 K. Juuse peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka K. Juuse suhtes koostatud iseloomustuses ning K. Juuse ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Kalmer Juuse`le takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on K. Juuse`l kandmata 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 28.06.2008.a) ning K. Juuse ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks K. Juuse vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik