lg 2 p 7, 8, 9 järgi 7 aastat vangistust.
lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus on 05.03.2003.a ja lõpp 05.03.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.07.2008.a. 2 Renold Pihlakas on talle mõistetud karistusest ära kandnud poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et viibides Murru Vanglas on vestelnud sotisaaltöötajaga ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Uut eriala omandanud ei ole. Vabal ajal loeb ajakirju ja raamatuid, jälgib televiisorist spordisaateid ja uudiseid. On alustanud omal käel soome keele õppimist. Usklikuks end ei pea. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Läbisaamine kaaskinnipeetavatega on hea, konflikte esinenud ei ole. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. Murru vanglas töötab puidufirmas OÜ ENDOORIA. Kinnipeetav on motiveeritud seaduskuulekaks elulaadiks, kuna omab tahet elada pereelu oma kodus ja ei soovi tagasi vanglasse sattuda. Kriminaalkorras karistatud esimest korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud 3 korda. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Renold Pihlakas sobib kriminaalhooldusele määramiseks koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Renold Pihlakas taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks R.Pihlakas’e vabastamine koskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R.Pihlakas kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, mis oli toime pandud jõhkralt erilise julmusega relva kasutamisega ja liikumispuudega naisterahva suhtes, samuti põgenes vahi alt, mille eest talle mõisteti 8 a. , karistuse kandmise ajal 3 korral karistatud distsiplinaarkorras, Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, ära kuulanud Renold Pihlakas’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Renold Pihlakas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Renold Pihlakas’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Renold Pihlakas’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.Pihlakas kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, mis oli toime pandud jõhkralt erilise julmusega relva kasutamisega ja liikumispuudega naisterahva suhtes, samuti põgenes vahi alt, mille eest talle mõisteti 8 a. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Renold Pihlakas’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Renold Pihlakas ei oma, on aeg, mil Renold Pihlakas on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Renold Pihlakas peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Renold Pihlakas ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest 3 ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Renold Pihlakas’e suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Renold Pihlakas’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Renold Pihlakas’e tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Renold Pihlakas’el kandmata üle 3,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.03.2011.a) ning Renold Pihlakas’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Renold Pihlakas’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.