1-07-8305 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8305 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vadim Šitov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Vadim Šitov (ik 38706070282; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vadim Šitov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 26.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Šitov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vadim Šitov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.04.2007.aasta otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2; § 64 alusel suurendati karistust 15.08.2006 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg
- Karistuse kandmise algus on 23.09.2006.a ja lõpp 23.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.08.2007.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 23.04.2007.a. 2 Vadim Šitov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vabal ajal tegeleb raamatute lugemisega. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud režiimikuulekas, korrektne, viisakas. Ta on teinud vangistuse ajal korrektiive oma elus ja väärtushinnangutes. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutesse suhtumine on normaalne, mingit intsidenti ei ole esinenud. Kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne, kuid kuritegu oli sooritatud ajal, kui ta oli järelevalve all. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral. Distsiplinaarkorra rikkumisi ei ole toime pannud. Oht avalikus ühiskonnas on kõige tõenäolisem, kui pärast vabanemist vanglast taasteravneb alkoholiprobleem. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vadim Šitov ei sobi kriminaalhooldusele. Ametniku hinnangul on Võistluse 41-1 korteris elektroonilise järelevalve kohaldamiseks tehnilised võimalused tagatud, kuid uue kuriteo sooritamise risk kinnipeetava poolt on väga suur. Vadim Šitov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Šitov’i vabastamine koskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, V. Šitov’i kannab karistust huligaansuse eest, varem teda ka 1 korral karistati kohtulikult, katseaja jooksul uuesti pani toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et V. Šitov ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tingimused elukohas ei vasta elektroonilise järelevalve paigaldamise nõudele. Kohus, ära kuulanud Vadim Šitov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vadim Šitov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vadim Šitov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vadim Šitov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vadim Šitov kannab karistust huligaansuse eest, varem teda ka 1 korral karistati kohtulikult, katseaja jooksul uuesti pani toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Vadim Šitov ei oma, on aeg, mil Vadim Šitov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vadim Šitov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Vadim 3 Šitov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Vadim Šitov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Vadim Šitov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Vadim Šitov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Vadim Šitov’il kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.06.2008.a) ning Vadim Šitov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Vadim Šitov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik