1-07-8307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8307 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Meelis Terve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Meelis Terve (ik 37208200256; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Meelis Terve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 26.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Terve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Meelis Terve tunnistati süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.10.2006.aasta otsusega KarS § 263 p 1, 3 järgi 4 kuud vangistust. 24.10.2005 Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse osa 11 kuud 28 päeva arvati liitkaristusest maha ning seega kandmisele kuulus 2 aastat 2 kuud 2 päeva vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 05.10.
- Karistuse kandmise algus on 06.10.2005.a ja lõpp 06.12.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 16.11.2007.a. 2 Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 06.05.2007.a. Meelis Terve on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et olles Tartu Vanglas käis kinnipeetav arvutikursustel ja osales sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetav töötanud ega õppetöös osalenud. Vangistuses viibides loeb raamatuid ja lahendab ristsõnu. Samuti tegeleb ka spordiga. Vanglatöötajatega suhtleb kinnipeetav viisakalt ja vaoshoitult. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt ja kinnipeetava sõnul ei olnud tal probleeme, kui ta kriminaalhoolduse all oli. Kriminaalkorras on karistatud kuuel korral. Vanglas viibinud kahel korral. Karistuse kandmise ajal ei ole distsiplinaarkorra rikkumisi toime pannud. Rohkem ohustatud on võimuesindajad või avalikku korda kaitsvad muud isikud. Oht seisneb varalise kahju tekitamises ning vägivalla kasutamises. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Meelis Terve ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelvalvega. Meelis Terve taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M.Terve vabastamine koskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, M.Terve kannab karistust huligaansuse eest, varem teda ka 6 korral karistati kohtulikult, nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega, katseaja jooksul uuesti pani toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et M.Terve ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tingimused elukohas ei vasta elektroonilise järelevalve paigaldamise nõudele. Kohus, ära kuulanud Meelis Terve ja prokuröri arvamuse, leiab, et Meelis Terve tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Meelis Terve ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Meelis Terve isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Meelis Terve kannab karistust erinevate kuritegude eest. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, M.Terve kannab karistust huligaansuse eest, varem teda ka 6 korral karistati kohtulikult, nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega, katseaja jooksul uuesti pani toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Meelis Terve ei oma, on aeg, mil Meelis Terve on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Meelis Terve peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Meelis 3 Terve ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka meelis Terve suhtes koostatud iseloomustuses ning Meelis Terve ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Meelis Terve tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Meelis Terve’l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.12.2008.a) ning Meelis Terve ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Meelis Terve vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik