← Eesti

1-07-8287\1

1-07-8287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8287 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Džalal Ibragimov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Džalal Ibragimov (ik 36708100354; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Džalal Ibragimov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 26.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Džalal Ibragimov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Džalal Ibragimov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 10.02.2004.a otsusega KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel 21.09.01 Tallinna Linnakohtu ärakandmata osa 5 aastat 3 kuud 8 päeva võrra. Liitkaristuseks mõista 7 aastat 3 kuud 8 päeva vangistust. KarS §68 lg.1 alusel lugeda eelvangistus aeg 10.06.0310.02.04.a. s.o. 8 kuud kantuks. Ärakandmisele 6 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 10.02.2004.a ja lõpp 18.09.2010.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.04.2008.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 29.01.2007.a. Džalal Ibragimov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles omandanud mig-mag keevitaja, tisleri elukutse, käinud arvutikursustel ja ettevõtja kursustel. On osalenud grupitöös „Päev lapsega“ ja „Peresidemete taastamine ja hoidmine“. Vanglas ei tööta. On korduvalt esitanud taotlusi tööle, kuid julgeoleku kaalutlustel ei ole avaldust rahuldatud. Soovib loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on viibinud kriminaalhoolduse järelevalve all, kus täitis kontrollnõudeid õigeaegselt kohal käimisega. Suhtub karistusse ja järelvalvesse pooldavalt. On valmis koostööks kriminaalhooldajaga. Kriminaalkorras on eelnevalt karistatud kahel korral. Distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Ohtlikkuse tunnused ühiskonna jaoks ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Džalal Ibragimov sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Džalal Ibragimov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Džalal Ibragimov kannab karistust narkokuriteo eest, eelnevalt on teda 2 korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, ära kuulanud Džalal Ibragimov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Džalal Ibragimov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Džalal Ibragimov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Džalal Ibragimov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Džalal Ibragimov kannab karistust narkootikumidega seotud kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimane narkootikumidega kuriteo ta pani toime katseaja jooksul, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Džalal Ibragimov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Džalal Ibragimov ei oma, on aeg, mil Džalal Ibragimov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Džalal Ibragimov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Džalal Ibragimov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Džalal Ibragimov’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Džalal Ibragimov’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Džalal Ibragimov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka kehtivate dokumentide puudumine . Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Džalal Ibragimov’il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.09.2010.a) ning Džalal Ibragimov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Džalal Ibragimov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.