1-07-7849\1

1-07-7849 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7849 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Eriks Gindra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Eriks Gindra Vanglas) (sündinud 23.09.1977.a.; viibib Ämari RESOLUTSIOON Jätta Eriks Gindra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 15.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eriks Gindra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eriks Gindra tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.10.2006.aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.09.2005.a ja lõpp 07.03.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.01.2008.a. Eriks Gindra on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kannab karistust kinnises eluosakonnas. Koolis ega tööl ei käi. Eluosakonnas vaatab televiisorit ja kuulab raadiot. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 2 korral. Kinnipidamisasutuses on viibinud ühel korral. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb nii kriminaalse kui ka mittekriminaalse taustaga inimestest. Vabaduses narkootikumide mõju all võib kinnipeetav käituda ennast ja teisi kahjustavana. Ei ole välistatud uute vara-ja isikuvastaste kuritegude toimepanemine. Distsiplinaarkorras karistatud 10 korda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Eriks Gindra ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna kinnipeetaval puudub dokumentaalselt tõestatud elamispind, kehtiv isikutunnistus, kokkulepe võimaliku töökohaga. Eriks Gindra taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust röövi toimepanemise eest. Vanglas viibib teist korda. Vangistuse kestel on tal 10 distsiplinaarkaristust, mis viitavad sellele, et Eriks Gindra ei suuda endiselt oma käitumist juhtida kontrollile allumise suunas. Kriminaalhooldaja hinnangul ei tule elektroonilise järelevalve alla vabastamine kõne alla, kuivõrd puudub kinnipeetaval dokumentaalselt tõestatud elamispind, kehtiv isikutunnistus ja töökoht. Prokurör, võttes arvesse kriminaalhooldaja hinnangut ja Eriks Gindra isikut, ei näe toeta Eriks Gindra ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, ära kuulanud Eriks Gindra ja prokuröri arvamuse, leiab, et Eriks Gindra tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Eriks Gindra ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eriks Gindra isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eriks Gindra kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Eriks Gindra suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 10 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud, mis viitavad sellele, et Eriks Gindra ei suuda endiselt oma käitumist juhtida kontrollile allumise suunas. Kriminaalhooldaja hinnangul ei tule elektroonilise järelevalve alla vabastamine kõne alla, kuivõrd puudub kinnipeetaval dokumentaalselt tõestatud elamispind, kehtiv isikutunnistus ja töökoht. Seega on aeg, mil Eriks Gindra on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Eriks Gindra peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Eriks 3 Gindra ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Eriks Gindra suhtes koostatud iseloomustuses ning Eriks Gindra ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Eriks Gindra tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Eriks Gindra’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.03.2009.a) ning Eriks Gindra ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Eriks Gindra vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik