Väärteoasi nr 4-06-2494 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18. aprillil 2007. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, sekretär Rita Ratušnaja juuresolekul, arutanud avalikul kohtuistun

) § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000.- kr;

§ 7417

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000.- kr;

§ 7431lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 7200.- kr.

Otsuse kohaselt juhtis Marek Pärnaste 20.04.

1. a. kl 16.15 Tartus Põllu tn 6 maja juures mootorsõidukit Audi 80, reg. märgiga 901 ATK, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõidu alustamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mistõttu tagurdas otsa külgepargitud sõiduautole Audi 80, reg. märgiga 380 TFC. Liikluseeskirja (edaspidi LE) nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduautode Audi 80, reg. märgiga 901 ATK ja Audi 80, reg. märgiga 380 TFC, omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol. Marek Pärnaste põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Sellega Marek Pärnaste rikkus LE § 70 p 1; § 91; § 105; § 227 nõudeid. Väärteo toimepanek loeti tõendatuks tunnistajate Aime Vaino, Urve Küla ja Heino-Voldemar Märtsoni ütlustega. Marek Pärnaste karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud (tl 2). Marek Pärnaste esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt eitab Marek Pärnaste talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemist. Sõiduauto Audi 80 AVANT, reg. nr. 901 ATK, oli 20.04.
2. a. tema elukaaslase Krista Zirpi käsutuses, kes läks hommikul kl 7.30 autoga tööle Tartus Ringtee 78 asuvasse Selverisse ning töö lõpetamisel kl 16.30 hakkas töölt koju sõitma. Nimetatud asjaolu saavad kinnitada Krista Zirpi töökaaslased Gerli Veide ja Jaanika Tambets. Samuti kinnitab Marek Pärnaste kaebuses, et tema auto tuleklaasil olev mõra, millise politsei luges tekkinuks avarii tagajärjel, oli autol olemas juba enne 20.04.
3. a. Ta ise ostis selle auto kuskil nädal enne nimetatud sündmusi ning mõra tuleklaasil oli siis juba olemas. Muid vigastusi sellel autol aga politsei ei tuvastanud. Marek Pärnaste leiab, et kuivõrd auto Audi 80, reg. nr. 380 TFC, vigastused on suured, siis oleks ka otsasõitnud autol pidanud olema olulisi vigastusi (tl 35-37). Kohtuistungil jäi Marek Pärnaste esitatud kaebuse juurde ja eitas täielikult 20.04.
4. a. sõiduauto Audi 80, reg. nr. 901 ATK, juhtimist. Ta väidab, et kuna tal ei ole kunagi juhilube olnudki, siis on absurdne see jutt, et tema olevat autoga linna peale sõitma läinud. 20.04.
5. a. oli auto tema elukaaslase Krista Zirpi kasutuses, kes läks hommikul kl 08.00-ks sellega tööle kauplusesse Selver. Peale kl 16.00 sõitis ta bussiga naise töö juurde. Naine viis ta autoga aadressile Riia tn 2, kus tal oli kl 17.00 töövestlus. Sealt sõitsid nad naisega koos koju ja autot juhtis naine. 2-3 päeva enne seda oli autol katki läinud tosooli voolik ning kuna mootor oli soojaks läinud ja pidi jahtuma, jätsid nad auto enda elukohast paari maja kaugusele ning läksid jalgsi koju. Kl 18.15 paiku tuli politsei koos Heino-Voldemar Märtsoniga nende ukse taha ning viimane ütles, et tema olla tunnistaja autole otsa sõitnud. Politsei nõudmisel tõi Krista Zirp auto nende maja juurde hoovi, kus avarii olla juhtunud. Politsei leidis tema auto tuleklaasilt 1,5cm pikkuse mõra, mille tulemusena väideti, et tema ongi Heino-Voldemar Märtsoni autole otsa sõitnud. Tegelikult oli mõra klaasil olemas juba tema poolt auto ostmisel. Eelmise auto omanik oli tagurdanud autoga vastu puuriita. Kaitsja toetas Marek Pärnaste taotlust ja palus kaebus rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata ja tehtud otsus muutmata. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, Marek Pärnaste juhtis 20.04.
6. a. mootorsõidukit Audi 80, reg. märgiga 901 ATK, rikkudes sellega LE § 70 p 1; § 91; § 105; § 227 nõudeid ja pannes toime

§ 741lg 1; § 7417 lg 1; § 7431 lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohus leiab, et asjaolu, et Marek Pärnaste oli isikuks, kes 20.04.

1. a. sõitis sõiduautoga Audi 80, reg. märgiga 901 ATK, otsa Heino-Voldemar Märsoni sõiduautole on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud alljärgnevate tunnistajate ütlustega. Avarii toimumist nägi pealt Urve Küla. Tema ütluste kohaselt oli ta oma neljandal korrusel asuva korteri aknal, kui nägi, kuidas üks tume auto tagurdas otsa temaga samas majas elava Heino Märtsoni autole. Käis pauk ja Heino Märtsoni auto hüppas edasi. Teist autot juhtinud mees tuli autost välja, kuid tahtis siis minema minna. Ta karjus mehele, et kuhu sa lähed. Tema akna all oli Aime Vaino, kellel ta palus kutsuda Heino Märtsoni. Heino Märtson tuligi välja. Kohtuistungil ei ole tunnistaja mäletanud, kas ta kuulis pealt Heino Märtsoni ja noormehe omavahelist juttu, kuid 06.05.
2. a. tema tunnistajana ülekuulamisel on ta öelnud, et ta kuulis, kuidas noormees ütles Heino Märtsonile, et peab minema naisele tööle vastu, aga et tuleb siis tagasi ja hüvitab kõik kahjud. Seejärel istus noormees autosse juhiistmele ja sõitis minema. Autos kedagi teist ei olnud (tl 20). Kohtuistungil tunnistas Urve Küla avaldatud ütlused õigeteks. Avarii põhjustanud noormeest ta ei tunne, kuid teab, et mees elab majas ning kinnitab, et tegemist on sama noormehega, kes hetkel kohtusaalis on, s.o Marek Pärnastega. Peale avarii toimumist käis ta ka ise väljas ning jättis meelde auto numbri – Audi 901 ATK, tumedat värvi ja pikaptüüpi. Aime Vaino avarii toimumist pealt ei näinud, kuna seisis sel hetkel seljaga avariikoha poole ja tervitas aknal olevat Urve Külat. Seljatagant, s.o Põllu tn 6 maja eest, kuulis ta plekikolksu. Urve Küla ütles, et vaata, nüüd sõideti Heino Märtsoni masinale otsa. Ta pööras ringi ja nägi, kuidas üks auto eemaldus teise auto juurest 4-5 m kaugusele. Urve Küla karjus autot juhtinud ja sealt väljunud noormehele, et mis sa tegid või kuhu sa lähed. Ta kutsus Urve Küla palvel välja majas elava Heino Märtsoni. Heino Märtson tuli ja sõimas noormeest. Ta käis masinat vaatamas. Heino Märtsoni masinal oli parempoolne tuli katki ja stanges olid lohud; teise auto vigastused teda ei huvitanud, kuid ta vaatas selle auto numbrit. Seejärel lahkus ta õuelt. Ta tunneb kohtuistungil ära Marek Pärnaste kui isiku, kes Heino Märtsoni autole otsa sõitis ning samal päeval märkis ta koju jõudes kohe kalendrisse üles ka mehe auto numbri – 901 ATK. Marek Pärnaste tunneb ta kohtus ära näo järgi, sest tal on nägudele hea mälu. Heino-Voldemar Märtson sai avariist teada Aime Vainolt, kes kutsus ta sündmuskohale. Ta jooksis välja ning nägi, et naabermajas elav mees, s.o Marek Pärnaste, oli tema õuele pargitud sõiduautole Audi 80, reg. nr. 380 TFC, otsa tagurdanud. Ta vaatas auto mehe juuresolekul üle. Õuel olid sel hetkel sõidukitest vaid tema auto ja Marek Pärnaste juhitud auto. Marek Pärnaste ütles, et peab ära minema ja oma naise töölt koju tooma, kuid maksab tagasi tulles kõik kahjud kinni. Tema ütles, et 2 avariikohalt ei tohi lahkuda, aga ta ei saanud meest ju vägisi kinni hoida. Ta jäi hoovile ootama, kuid auto tagasi ei tulnud. Siis ütles keegi talle, et see mees oli juba tagasi tulnud, aga ilma autota. Ta kutsus politsei ning koos läksid nad mehele ukse taha. Mees hakkas karjuma, et pole autoga sõitnud ja ei oma üldse juhilube. Politsei nõudmisel tõi Marek Pärnaste elukaaslane maja juurde ära ka sõiduauto, mis oli jäetud sotsiaalosakonna platsile. Politsei fikseeris avarii. Kaebajat ta isiklikult ei tunne, kuid ta on näinud meest paaril korral oma õuel. Vaenu nende vahel pole. Väärteoasjas on kohtuistungil üle kuulatud aprillis
3. a. Tiit Kalmus. Tema ütlustest nähtub, et kui tema ühel päeval lõuna paiku koju sööma tuli, nägi ta õuel Heino Märtsonit, kes ütles, et tema autole sõideti otsa. Otsasõitjaks oli auto, mis oli viimased päevad olnud pargitud paralleelselt garaažidega. Auto, universaalkerega Audi, oli talle silma jäänud parkimiskoha järgi ning autonumbril olevate tähtede ATK järgi. Tähed jäid meelde, kuna Pärnus on kasutusel sama seeria tähed ja ta arvas, et küllap on Pärnust kellelegi külla tuldud. Auto oli õuel seisnud ka sama päeva hommikul. Kui ta koju sööma tuli, siis autot seal ei olnud. Ta pakub, et see oli kl 13.00 paiku, kuid see võis olla ka varem või hiljem, sest kindlaid lõuna kellaaegu tal ei ole. Kohus, hinnates tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et ütlused on loogilised, üksikasjalikud ning üksteisega kooskõlas. Urve Küla nägi avarii toimumist pealt. Aime Vaino nägi veel hetke, mil avarii põhjustanud auto pargitud auto juurest eemaldus. Mõlemad nad nägid autost väljunud noormeest ning tundsid selle mehe, s.o Marek Pärnaste, ära ka kohtuistungil. Urve Küla teadis meest nägupidi. Heino-Voldemar Pärnaste jõudis avariipaika peale õnnetuse toimumist ning sai selle põhjustajaga rääkida ka silmast silma. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli naabermajas elava Marek Pärnastega. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud välistavad täielikult võimaluse, et tunnistajad võiksid eksida väärteod toime pannud isikus. Aime Vaino ja Urve Küla on kindlad ka selles, et auto, millega avarii põhjustati, kandis numbrit 901 ATK ja tegemist oli tumedat värvi autoga. Tunnistaja Tiit Kalmus ei näinud avariisündmust pealt, kuid tema ütlused tõendavad, et sõiduauto Audi, mille numbrimärgil olid tähed ATK, oli viimastel päevadel pargitud nende õuele ja oli seal ka hommikul. Ta kuulis avariist Heino-Voldemar Märtsonilt, kui lõuna ajal söömas käis. Väärteoasjas on tõendamist leidnud, et avarii leidis aset kl 16.15 paiku, s.o hiljem kui lõuna ajal. Kohus leiab, et tegemist ei ole tõsise vastuoluga, sest Tiit Kalmus on istungil öelnud, et kuna tema lõuna ei olnud alati kindlatel kellaaegadel, siis võis aeg olla ka hilisem. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et Tiit Kalmus kuulati esmakordselt üle kohtus, kui sündmusest oli möödunud ligikaudu aasta. Kohtuistungil ei ole kohus tuvastanud mingit vihavaenu tunnistajate ja Marek Pärnaste vahel. Aime Vaino nägi 20.04.
4. a. Marek Pärnastet esimest korda ning Urve Küla ja Heino-Voldemar Märtson teadsid kaebuse esitajat lihtsalt kui naabermaja elanikku. Marek Pärnaste on kohtuistungil ka ise tunnistanud, et temal Heino-Voldemar Märtsoniga tülisid ei ole olnud. Seega ei ole ilmnenud mingisugust põhjust, miks tunnistajad peaksid tegema alusetuid valesüüdistusi. Eeltoodud asjaoludel, leiab kohus, et tunnistajate Heino-Voldemar Märtsoni, Urve Küla, Aime Vaino ja Tiit Kalmuse ütlused on usaldusväärsed ning annavad selge ülevaate 20.04.
5. a. toimunud väärteosündmustest. Marek Pärnaste taotlusel on kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud ka tema elukaaslane Krista Zirp ja naise kaks töökaaslast kauplusest Selver - Jaanika Tambets ja Gerli Veide. Krista Zirpi kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta 20.04.
6. a. hommikul autoga tööle, s.o kaupluse Selver parklasse. Auto seisis seal terve päeva. Enne tema tööpäeva lõppu tuli Marek Pärnaste sinna parklasse, istus autosse ning ootas tema tulekut. Parklast sõitis autoga välja tema ning viis elukaaslase töövestlusele. Peale töövestlust sõitsid nad koju. Kuna autol oli juba enne tosoolivoolik katki ning mootor oli üle kuumenenud, jätsid nad auto haigekassa juurde parklasse. Kui nad juba kodus olid, tuli ukse taha politsei ja väitis, et nende autoga oli avarii tehtud. Nende autol ei olnud ka mingeid vigastusi, v.a tuleklaasil oli pisike kriim, kuid see oli seal juba autot ostes. Nimelt olid nad ise selle auto ostnud alles vähem kui kuu aja eest. 3 Jaanika Tambetsi ütluste kohaselt teab ta, et Krista Zirp käis tööle autoga – rohelise pikaptüüpi Audiga. Tema saab kinnitada, et 20.04.
7. a. oli Krista Zirp autoga tööl, sest kl 16.30 ajal tegi ta parklas suitsu ning nägi, kuidas Krista Zirp koju sõitis. Tema arvates oli Krista Zirp autos üksi. Järgmisel hommikul rääkis Krista Zirp eelmise päeva sündmustest. Autol ta vigastusi ei näinud. Tunnistaja Gerli Veide kohtuistungil antud ütluste kohaselt algab nende tööpäev kl 08.00 ja lõppeb kl 16.
8. Ta võib kinnitada, et Krista Zirp käis tööl autoga – rohelise pikaptüüpi Audiga. Seda, kuidas Krista Zirp 20.04.
9. a. tööle tuli, ta ei näinud, kuid ta nägi, kuidas Krista Zirp kl 16.30 ajal autoga parklast minema sõitis ning tema teada oli Krista Zirp autos üksi. Järgmisel päeval Krista Zirp rääkis talle vahejuhtumist politseiga. Kohus leiab, et Krista Zirpi ütlused on antud Marek Pärnaste karistusest vabastamiseks ning ümberlükatud tunnistajate Heino-Voldemar Märtsoni, Urve Küla, Aime Vaino ja Tiit Kalmuse kogumis antud ütlustega. Jaanika Tambetsi ja Gerli Veide tunnistused näitavad aga ainult seda, et tavaliselt käis Gerli Veide tööl autoga ning et sõiduauto Audi, reg. nr. 901 ATK, oli 20.04.
10. a. kaupluse Selver parklas nende tööpäeva lõppedes, s.t kl 16.30 ajal. Kumbki tunnistajatest ei oska öelda, kas auto seisis parklas terve päeva. Tunnistajad nägid autos küll ainult Krista Zirpi, kuid Krista Zirpi ja Marek Pärnaste endi ütlused näitavad, et nad olid autos koos. Kirjeldatud situatsioon aga tõendab tunnistajate Heino-Voldemar Märtsoni ja Urve Küla ütlusi selles, et lahkudes peale avarii toimepanemist Põllu tänavalt, lubas Marek Pärnaste järele minna tööl olevale naisele. Eeltoodud asjaoludel kogumis leiab kohus, et kohtuistungil on kahtlusteta tõendamist leidnud, et Marek Pärnaste sõitis tagurdades otsa hoovile pargitud Heino-Voldemar Märtsoni autole. Marek Pärnaste tema süüd eitavad ütlused on paljasõnalised ning antud enda vastutusest vabastamiseks. Avarii toimumist ning autodele tekitatud vigastusi tõendavad fototabelid ja liiklusõnnetuse akt (tl 612, 18, 56-58). Marek Pärnaste ja tema kaitsja taotlusel määras kohus väärteoasjas liiklusekspertiisi teostamise, et välja selgitada, kas sõiduautol Audi 80, reg. nr. 380 TFC, esinevad vigastused võisid olla tekitatud sõiduautoga Audi 80, reg. nr. 901 ATK. Ekspertiisist keeldumise akti nr LT-3507/900 kohaselt ei olnud eksperdil võimalik nimetatud küsimusele vastust anda (tl 74). Marek Pärnaste on püüdnud väita, et kuna Audi 80, reg. nr. 380 TFC, vigastused olid suured, siis oleks ka otsasõitnud autol pidanud olema olulisemad vigastused kui mõra tuleklaasil. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on piisavalt tõendatud, et vigastused Heino-Voldemar Märtsoni autole tekitas Marek Pärnaste. Marek Pärnaste on kinnitanud, et kuna temal pole kunagi juhtimisõigust olnud, siis on absurdne isegi see mõte, et tema võiks autoga linna peale sõitma minna. Samas selgub väärteoasja materjalidest, et ka 25.03.
11. a. ja 17.05.
12. a. on ta juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta (tl 31). Samuti on Krista Zirp kohtuistungil öelnud, et Marek Pärnaste kasutas seda autot natukene ja vahepeal sõitis. Seega on Marek Pärnaste ilma juhtimisõigust omamata jäänud politseile autoroolis vahele ühel korral enne käesolevas väärteoasjas arutatavat sündmust ning ühel korral ka ligi kuu aega peale seda. LE § 70 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.

§ 741

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Marek Pärnaste on ise tunnistanud, et temal ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnudki. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 105 - tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Tagurdamisel on juhi vaateväli teatud määral piiratud ning seega peab juht seda tehes olema eriti hoolikas. Marek Pärnaste, alustades tagurdamist, ei veendunud piisava hoolsusega, kas tal on soovitud tegevuseks küllaldaselt ruumi ning tagurdas otsa teisele hoovis seisnud autole. Nimetatud tegevusega põhjustas ta varalise kahju. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui 4 sellega on tekitatud varaline kahju, näeb karistuse ette

§ 7417

lg 1 ja selle paragrahvi järgi on Marek Pärnaste väärtegu ka õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas on tõendatud, et Marek Pärnaste lahkus peale avariid sündmuskohalt, kuigi HeinoVoldemar Märtson püüdis teda tagasi hoida. LE § 227 sätestab tingimused, millal liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teada anda – s.o, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul läks Marek Pärnaste sündmuskohalt minema enne õnnetuse asjaolude ja arvamuse kirjalikku fikseerimist. Sellega pani Marek Pärnaste toime

§ 7431

lg 1 ja

§ 7432lg 1 sätestatud väärteod.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marek Pärnaste käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Marek Pärnastet on varem väärteokorras karistatud kahel korral (tl 31): 1. 25.03.2005. a.

§ 741lg 1 järgi rahatrahviga 3000.- kr; 2.

17.05.2006. a.

§ 741lg 1 järgi rahatrahviga 6000.- kr. Kar

S § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

§ 741

lg 1 sätestab karistuseks 100 trahviühikut või aresti.

§ 7417

lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 7431

lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 7432lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohus, hinnates kohtuvälise menetleja poolt Marek Pärnastele määratud rahatrahvi määrasid, leiab, et kohaldatud trahvimäärad on põhjendatud ning menetleja otsus tuleb jätta muutmata ka kaebuse esitajale mõistetud karistuse osas. Marek Pärnastelt tuleb välja mõista menetluskuluna ekspertiisi maksumus 600.- kr (tl 75). Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 38; § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Jätta Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 25. mai 2006. a. otsus väärteoasjas nr 2602,06,006222 Marek Pärnaste karistamises liiklusseaduse § 741 lg 1, § 7417 lg 1, § 7431 lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi muutmata. KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista Marek Pärnastelt ekspertiisi maksumus kuussada