1-07-8696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8696 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andrei Matsal’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Matsal (ik 37704303711; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Matsal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 06.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Matsal’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Matsal tunnistati süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2006.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 loeti kaetuks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.10.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.10.2006.a ja lõpp 19.03.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 30.06.2007.a. Andrei Matsal on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas tööle rakendamist ei ole leidnud. Kinnipidamisasutuses kasutab aega konstruktiivselt: loeb raamatuid. Sooritatud kuritegu kahetseb, on püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning teinud juhtunust adekvaatseid järeldusi. On nõus sellega, et enamik inimesi on seaduskuulekad. Enda sõnul ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne. Viibides vanglas ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglas viibinud 6 korda. Distsiplinaarkorras karistatud 1 korra ja karistus on kehtiv. Ilmseid ohtlikkuse tunnuseid inimeludele või isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ei nähtu. Tegemist on varavastaste tegudega seotud isikuga. Ohtlikkust suurendavaks asjaoluks on narkootiliste ainete tarbimine. Kinnipeetaval on pooleliolev kohtuasi(kohtu ootel süüdistuses KarS § 199 järgi). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Andrei Matsal sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Andrei Matsal taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kokku kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kuuel korral kandnud karistust vanglas. Kinnipidamisasutuses on Andrei Matsalil üks kehtiv distsiplinaarkaristust. Vabaduses puudub Andrei Matsalil garanteeritud töökoht, mis minimeeriks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtuvalt eeltoodust ei näe prokurör ühtegi positiivset alust Andrei Matsali ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, ära kuulanud Andrei Matsal’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Matsal tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Andrei Matsal’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Matsal’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Matsal kannab karistust varavastaste kuritegude eest . Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Andrei Matsal’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Andrei Mastal on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on pooleliolev kohtuasi(kohtu ootel süüdistuses KarS § 199 järgi). Andrei Matsal peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Andrei Matsal ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel 3 oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Andrei Matsal’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Andrei Matsal’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Andrei Matsal’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Andrei Matsal’il kandmata üle 8 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.03.2008.a) ning Andrei Matsal’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Andrei Matsal’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.