1-07-8712 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8712 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Igor Prohhorov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Igor Prohhorov (ik 36708143710; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Igor Prohhorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 06.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Prohhorov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Igor Prohhorov tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 04.10.2002.aasta otsusega KrK § 100 järgi 9 aastat vangistust. 20.11.2002.aasta Viru Ringkonnakohtu poolt tühistada Narva Linnakohtu 04.10.2002.aasta otsus KrK § 100 osas. Mõista süüdi KrK § 100 järgi 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.05.2002.a ja lõpp 09.05.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 2/3- 09.09.2007.a.; ½- 09.05.2006.a. 2 Igor Prohhorov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on paigutatud kinnisesse osakonda omal soovil, kuna kinnipeetava sõnul oli ta väsinud narkomaanidest ja kõige sellega seonduvast. Karistuse kandmise ajal ei ole õppinud ega töötanud. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Ühiskonnavastased hoiakud puuduvad. Ametnike töösse suhtub sallivalt ja kinnipidamise ajal on järginud vangla sisekorraeeskirjades kehtestatud nõudeid. Kriminaalhooldusametniku töösse suhtub positiivselt, kuna peab esitatud nõudeid üheks distsiplineerimisvahendiks. Kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglas on viibinud kolm korda. Kinnipeetaval on olnud karistuse kandmise ajal 1 distsiplinaarkorra rikkumine. Isik on toime pannud emotsionaalsest seisundist tingituna oma elukaaslase tapmise, mis isiku sõnade kohaselt võimendus seoses isa surma, kodust välja viskamise ja elukaaslase keeluga kohtuda oma tütrega. Isik on mõistnud oma teo tagajärgi ja korvamatut kahju tütre seisundile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Igor Prohhorov ei sobi kriminaalhooldusele. Igor Prohhorov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vangistust karistusena kannab kolmandat korda, üldse kokku kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuses töötanud ega õppinud ei ole. Võttes arvesse ka seda, et raske kuriteo toimepanemise eest on Igor Prohhorov’il kanda jäänud veel kuni 05.01.2010.aastani, ei näe prokurör võimalust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, ära kuulanud Igor Prohhorov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Igor Prohhorov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Igor Prohhorov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Igor Prohhorov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Igor Prohhorov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Igor Prohhorov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Igor Prohhorov ei oma, on aeg, mil Igor Prohhorov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Igor Prohhorov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Igor Prohhorov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Igor 3 Prohhorov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Igor Prohhorov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Igor Prohhorov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Igor Prohhorov’il kandmata üle 2,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.05.2010.a) ning Igor Prohhorov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Igor Prohhorov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.