1-07-8702\1

1-07-8702 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8702 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Boriss Tsapurin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Boriss Tšapurin (ik 36803203710; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Boriss Tšapurin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Boriss Tšapurin’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 06.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Boriss Tšapurin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Boriss Tšapurin tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 25.02.2000.aasta otsusega KrK § 100; § 141 lg 2 p 1; § 139 lg 2 p 1, 2 järgi § 40 lg 1 alusel lõplik karistusaeg 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 21.06.1999.a ja lõpp 21.06.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 21.06.2007.a. 2 Boriss Tšapurin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglas töötab kuuendat aastat. Käesoleval ajal OÜ-s STAR INVEST. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Murru Vanglas viibimise ajal on toimunud individuaalvestlused psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga, karistuse kandmise ajal on jõudnud arusaamisele, et alkohol on riskitegur tema käitumisele. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud ühel korral. Lähtuvalt isiku kuriteo iseloomust on ta ühiskonna jaoks ohtlik. Alkoholijoobes võib muutuda agressiivseks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Boriss Tšapurin sobib kriminaalhooldusele määramiseks, kuna tal on olemas elukoht, töökoht ning toetav perekond. Boriss Tšapurin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Võtta arvesse, et isik on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning hetkel kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei näe prokurör võimalust vabastada Boriss Tšapurin’it pea kolm aastat ja 11 kuud enne karistuse lõppu. Kohus, ära kuulanud Boriss Tšapurin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Boriss Tšapurin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Boriss Tšapurin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Boriss Tšapurin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Boriss Tšapurin kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seejuures nähtub kuritegude raskusastme oluline tõus: kaks esimest kuritegu on varavastased ( vargused) ja viimane tapmine ja röövimine, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Boriss Tšapurin’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Boriss Tšapurin ei oma, on aeg, mil Boriss Tšapurin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Boriss Tšapurin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Boriss Tšapurin ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Boriss Tšapurin’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Boriss Tšapurin’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. 3 Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Boriss Tšapurin’il kandmata üle 3,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.06.2011.a) ning Boriss Tšapurin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Boriss Tšapurin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik