1-07-8550\1

1-07-8550 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8550 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Deiko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Deiko (ik 38108272247; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Deiko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 02.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Deiko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Deiko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.01.2007.aasta otsusega KarS § 331 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Ida-Viru Maakohtu 03.06.2004.aasta otsusega. Liitkaristuseks 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 05.01.2007.a ja lõpp 10.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.07.2007.a. 2 Sergei Deiko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osaleb Convictuse rühmatöös. Kinnipeetav kannab karistust neljandas eluosakonnas, kuid antud momendil on ta paigutatud eraldi lukustatud kambrisse. Viimase aasta jooksul on kinnipeetav jäänud narkoekspertiisikorra vahele. 2006.aastal toodi kinnipeetav kahel korral narkoekspertiisi. Kinnipeetava suhtes on algatatud uus kohtuasi KarS § 331 tunnustel. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral ning kinnipidamisasutuses on viibinud kahel korral. Vangistuse jooksul on määratud kuus distsiplinaarkaristust. Teadaolevatel andmetel on kinnipeetav Ämari Vanglas tarvitanud korduvalt narkootilisi aineid ilma arsti sellekohase ettekirjutuseta. Kinnipeetava vabanemisega võivad olla ohustatud ühiskond ja juhuslikud isikud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Deiko ei sobi kriminaalhooldusele, kuna kinnipeetav on jätkanud narkootikumide tarvitamist vanglas. Sergei Deiko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kahel korral neist on mõistetud reaalne vabadusekaotus. Sergei Deiko tarbis vabaduses narkootikume ning jätkab nende tarbimist ka kinnispidamisasutuses- sellest võib järeldada, et isikul puudub soov oma sõltuvusest vabaneda. Vangistuse ajal on Sergei Deiko’t karistatud kuuel korral vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest ning on algatatud kriminaalasi vanglas narkootikumide tarbimise kahtlustusega. Vabaduses puudub Sergei Deiko’l nii garanteeritud töökoht kui ka kindel elukoht. Ka eelnevalt on Sergei Deiko’le antud võimalus kanda vangistust tingimisi, kuid ta sooritas katseajal uue kuriteo. Lähtuvalt eeltoodust ning võttes arvesse kinnipeetava isikut, tema poolt toime pandud kuritegu, tema käitumist kinnipidamisasutuses ning resotsialiseerumisvõimalusi vabaduses, leiab prokurör, et Sergei Deiko ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohus, ära kuulanud Sergei Deiko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Deiko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Deiko ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Deiko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Deiko kannab karistust varavastaste kuritegude ja narkootikumidega seotud kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Sergei Deiko tarbis vabaduses narkootikume ning jätkab nende tarbimist ka kinnispidamisasutuses- sellest võib järeldada, et isikul puudub soov oma sõltuvusest vabaneda. Vangistuse ajal on Sergei Deiko’t karistatud kuuel korral vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest ning on algatatud kriminaalasi vanglas narkootikumide tarbimise kahtlustusega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Deiko ei oma, on aeg, mil Sergei Deiko on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Sergei Deiko peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Deiko ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Deiko suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Deiko ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Sergei Deiko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Deiko kandmata üle 3 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.10.2007.a) ning Sergei Deiko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Deiko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik