lg 2 p 1 järgi 8 aastat vangistust.
p 1, 2, 7, 8 järgi 15 aastat vangistust.
lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust.
lg 2 p 3, 4 järgi 2 aastat vangistust.
lg 2 p 1, 2 järgi 7 aastat vangistust.
Kuritegude kogumi eest mõisteti
lg 1 järgi lugedes raskema karistusega kaetuks kergemad karistused, lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.03.1999.a ja lõpp 08.03.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.11.2005.a. 2 Karol Lük on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglas karistust kandes õppis Väikeettevõtte juhtide ja arvutiteeninduse kursustel. Murru Vanglas on õppinud aianduse erialal. Läbis Murru Vanglas olles Viha juhtimise kursused. Tegi sisseastumiskatsed Metodisti Kiriku Teoloogilisse Seminari ja soovib seal õppima hakata. Sotsiaalne kogemus ja suhtlusringkond on kriminaalse taustaga, kaldub probleeme lahendama agressiivse sekkumisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Karol Lük ei sobi kriminaalhooldusele. Kaalumiseks võib tulla kinnipeetav vabastada tingimisi enne tähtaega, kui on lõpetatud poolelioleva kriminaalasja uurimine ning Karol Lük’il on selgem tulevikunägemus. Karol Lük taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna isiku suhtes on uus kriminaalasi. Kohus, ära kuulanud Karol Lük’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Karol Lük tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Karol Lük’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Karol Lük’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karol Lük kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Karol Lük’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Karol Lük on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Karol Lük peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Karol Lük ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Karol Lük’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Karol Lük’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Karol Lük’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on Karol Lük’il kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.03.2009.a) ning Karol Lük’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Karol Lük’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.