← Eesti

1-07-8239\1

1-07-8239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-8239 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Annika Vanatoa Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Pavel Grišuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Pavel Grišuk (sündinud 27.10.1978.a; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Pavel Grišuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 22.06.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Grišuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pavel Grišuk tunnistati süüdi 22.01.2007.a. Harju MK Liivalaia KM poolt KarS § 199 lg2 p4,5,8 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg2 sätteid kohaldades lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvati eelvangistus karistuse hulka. Karistuse kandmise algus on 11.12.2006.a ja lõpp 11.12.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.06.2007.a. Pavel Grišuk`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 6 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Pavel Grišuk ei ole vangistuse ajal tööga ega õpingutega 2 hõivatud olnud, samuti ei ole Ta ka osa võtnud mitte ühestki sotsiaalprogrammist. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole P. Grišuk`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on P. Grišuk`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetavat on

  1. korral kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks soovitatav elukriisisituatsioonis osalemist psühholoogi nõustamisel, saamaks tuge ja säilitamaks enesekindlust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Pavel Grišuk sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et P. Grišuk`il on olemas kindel elukoht ning vanemate esialgne materiaalne toetus. Pavel Grišuk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. P. Grišuk soovib elama hakata seaduskuulekat elu. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh reaalse vangistusega, ei teinud enda jaoks järeldusi. Samuti tal ei ole garanteeritud töökohta. Kohus, ära kuulanud Pavel Grišuk`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et P. Grišuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on P. Grišuk`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Grišuk`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Pavel Grišuk kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud- 11-korral, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi P. Grišuk ei oma, on aeg, mil P. Grišuk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. P. Grišuk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka P. Grišuk`i suhtes koostatud iseloomustuses. P. Grišuk`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Pavel Grišuk`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Kindel kvalifikatsioon puudub, mis omakorda vähendab konkurentsivõimet tööturul. Ametliku töötamise kogemus kinnipeetaval puudub. Seoses majandusliku toimetulekuga võib esineda uue kuriteo sooritamise riski. Majanduslik olukord oli enne vangistust ebastabiilne: sissetulekud olid korrapäratud, esines raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, omas hüvitamata rahalisi võlgnevusi . Ka varasemad kuriteod )vargused) on sooritatud rahalise kasu saamise motiivil. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 1-aastasest vangistusest on P. Grišuk`il kandmata ligikaudu 6 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.12.2007.a) ning P. Grišuk`i 3 ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks P. Grišuk`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.