← Eesti

1-07-1104\1

1-07-1104 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1104 Kohtunik Karin Olentšenko Kriminaalasi Mark Noskov

§ 25lg 2, Kar

S § 280 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega; 7) 09.06.2006. a Harju Maakohtu otsusega KarS §

§ 25lg 2, Kar

S § 121, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud ja 8 päeva. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Tagastada kriminaalasi Mark Noskov’i süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Kr

MS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Mark Noskov’i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 – § 25 lg 2 järgi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 24.12.2006. a kella 17.00 paiku Tallinnas Pärnu mnt 238a asuvas kaupluses Järve Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 1 pudeli viina „Laua viin“ väärtusega 109 krooni, 1 pudeli alkohoolset jooki „Long Drink Sin“ väärtusega 18.90 krooni, maitsestatud seaprae 1, 671 kg väärtusega 96.75 krooni ja 4 suitsupakki „Red&White“ väärtusega 17 krooni 1 pakk ja kokku väärtusega 68 krooni, kokku kaupa väärtusega 292.65 krooni, pani nimetatud kauba ostukorvi, seejärel leidis müügisaalis varjatud koha, kus pani asjad ostukorvist endaga kaasas olevasse õlakotti ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas Mark Noskov’i kinni. Seega pani Mark Noskov süüdistusakti kohaselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseaduslik omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi on esitatud kohtule lühimenetluse kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile, kuna tegu, mille toimepanemises on Mark Noskov’ile esitatud süüdistus, ei ole alates 15.03.

  1. a kuritegu ning seetõttu puudub asjas kriminaalmenetluse alus. Kuni 15.03.
  2. a kehtis KarS § 218 lg 1 redaktsioonis „Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“. Alates 15.03.
  3. a kehtib KarS § 218 lg 1 redaktsioonis „Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“ Nii enne kui pärast 15.03.
  4. a. loetakse KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega ei muuda alates 15.03.
  5. a. kehtiva KarS-i § 218 sõnastuse kohaselt raskendavad asjaolud, sh korduvus, väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastast varavastast süütegu kuriteoks ja korduva varguse katset, mille summa ei ületa 20 miinimumpäevamäära, tuleb alates 15.03.
  6. a menetleda väärteomenetluse korras. KarS § 5 lg. 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Tulenevalt KarS § 218 lg 1 redaktsiooni muutusest ei ole 24.12.
  7. a tegu, mille toimepanemises Mark Noskov’i süüdistatakse, alates 15.03.
  8. a enam karistatav kuriteona KarS §

§ 25lg 2 järgi, vaid on karistatav väärteona Kar

S § 218 lg 1 järgi. KrMS § 233 lg 1 kohaselt on lühimenetluse kohaldamise aluseks kriminaalasi. KrMS § 200 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb KrMS § 199 nimetatud, kriminaalmenetlust välistav, asjaolu, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Vastavalt KrMS § 194 lg 2 on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Käesoleval juhul puuduvad alates 15.03.2007. a kehtiva KarS § 218 lg 1 redaktsioonist tulenevalt Mark Noskov’ile süüks pandavas teos kuriteo tunnused. Vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 1 on kriminaalmenetluse aluse ehk isikule süüks pandavas teos kuriteo tunnuste puudumine kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Kriminaalmenetlust välistava asjaolu esinemise korral puudub lühimenetluse kohaldamise alus. KrMS § § 2351 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kriminaaltoimiku saanud kohtunik kriminaalasja kohtualluvust ning kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks. Kriminaaltoimiku saanud kohtunikul puudub asja lühimenetluses menetlemise võimalikkuse otsustamisel olukorras, kus ta tuvastab, et asjas esineb kriminaalmenetlust välistav asjaolu, võimalus lõpetada kriminaalasja menetlust. Selline pädevus on pärast lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise tuvastamist vastavalt KrMS § 200 uurimisasutusel ja prokuratuuril. Kohus tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamiseks. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.