Obsah (5)

§ 385§ 239§ 200§ 199§ 194

1-07-1246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-1246 Kohtunik Karin Olentšenko Kriminaalasi Jevgeni Eve

§ 385

p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Jevgeni Evert’it süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 24.11.

1. a kella 18:00 paiku Tallinnas Sütiste tee 28 asuvast, VP market OÜ-le kuuluvast kauplusest Maxima ühe pudeli oliiviõli Romula, väärtusega 65.90 krooni, peitis kauba põue ja lahkus kauba eest tasumata. Seega pani Jevgeni Evert toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kohtule esitatud kokkuleppele on süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega nõustunud ning jõudnud kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jevgeni Evert’i süüdimõistmist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning Jevgeni Evert’ilt VP Market OÜ kasuks tsiviilhagi katteks 65.90 krooni, samuti kohtueelsete kulude väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile, kuna tegu, mille suhtes toimuva kriminaalmenetluse kestel on sõlmitud kokkulepe, ei ole alates 15.03.
2. a kuritegu ning seetõttu puudub asjas kriminaalmenetluse alus. Kuni 15.03.
3. a kehtis KarS § 218 lg 1 redaktsioonis „Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“. Alates 15.03.
4. a kehtib KarS § 218 lg 1 redaktsioonis „Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“ Nii enne kui pärast 15.03.
5. a loetakse KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega ei muuda alates 15.03.
6. a kehtiva KarS-i § 218 sõnastuse kohaselt raskendavad asjaolud, sh korduvus, väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastast varavastast süütegu kuriteoks ja korduvat vargust, mille summa ei ületa 20 miinimumpäevamäära, tuleb alates 15.03.
7. a menetleda väärteomenetluse korras. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Tulenevalt KarS § 218 lg 1 redaktsiooni muutusest ei ole 24.11.
8. a tegu, mille suhtes toimuvas kriminaalmenetluses on Jevgeni Evert sõlminud kokkuleppemenetluses kokkuleppe, alates 15.03.
9. a enam karistatav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 4, vaid on karistatav väärteona KarS § 218 lg 1 järgi.

§ 239

kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise aluseks kriminaalasi.

§ 200

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb

§ 199nimetatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada.

Vastavalt

§ 194

lg 2 on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Käesoleval juhul puuduvad alates 15.03.2007. a kehtiva KarS § 218 lg 1 redaktsioonist tulenevalt Jevgeni Evert’ile süüks pandavas teos kuriteo tunnused. Vastavalt

§ 199

lg 1 p 1 on kriminaalmenetluse aluse ehk isikule süüks pandavas teos kuriteo tunnuste puudumine kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Kriminaalmenetlust välistava asjaolu esinemise korral puudub kokkuleppemenetluse kohaldamise alus.

§ § 2451 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kriminaaltoimiku saanud kohtunik kriminaalasja kohtualluvust ning kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses, teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks. Kriminaaltoimiku saanud kohtunikul puudub asja kokkuleppemenetluses menetlemise võimalikkuse üle otsustamisel olukorras, kus ta tuvastab, et asjas esineb kriminaalmenetlust välistav asjaolu, võimalus lõpetada kriminaalasja menetlust. Selline pädevus on pärast kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse puudumise tuvastamist vastavalt

§ 200uurimisasutusel ja prokuratuuril.

Kohus tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamiseks. Kohtunik