1-07-7338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7338 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Nõulik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Nõulik (sündinud 15.05.1969.a; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Nõulik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et S. Nõulik`u vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 08.06.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Nõulik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Nõulik tunnistati süüdi 14.01.2000.a. Tallinna LK poolt KrK § 101 p1; § 141 lg2 p1,2,3; § 207 lg1 järgi. KrK § 40 lg1 alusel 14 aastat vangistust. KrK § 40 lg3 alusel loeti 14.01.2000.a. 2 Tallinna LK otsusega kaetuks Tallinna LK 20.04.1999.a. otsusega mõistetud karistus. Lõplik karistus 14 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 19.03.1996.a. ja lõpp 19.03.2010.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.07.2005.a. Sergei Nõulik`u karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on S. Nõulik`u suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav positiivselt. Rummu Erikutsekoolis täiendas ennast 2001.a. remondielektriku erialal. Ämari Vanglas töötab alates 2000 aastast vangla majandusosakonnas elektrikuna ja 2001.a. töötab AS Eesti Vanglatööstuses instrumentaaltsehhis elektrik-montöörina. S. Nõulik`ut on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on S. Nõulik`ul peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas ning S. Nõulik`u poolt on vabaduses ohustatud nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. Oht seisneb võimalikes varavastastes kuritegudes, mis võivad olla vägivaldsed. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Nõulik sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Ämari Vangla iseloomustus S. Nõulik`u kohta oli väga positiivne. Lisaks sellele on Tema toetav sõprus- ja lähedastering valmis osa võtma S. Nõulik`u igapäevasest elust. Lähtudes sellest on põhjust loota, et S. Nõulik suudab elada edaspidi seaduskuulekalt. Sergei Nõulik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. S. Nõulik`u eesmärgiks on elada ülejäänud elu seaduskuulekalt. Kahetseb tehtut. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Isikul on vabaduses olemas nii elu- kui töökoht, samas on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Karistuse kandmise lõpp on 19.03.2010.a. ning seega taotlus on enneaegne. Kohus, ära kuulanud Sergei Nõulik`u ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Nõulik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on S. Nõulik`u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Nõulik`u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Nõulik kannab karistust tahtliku ettekavatsetud tapmise ja röövimise eest, mille eest talle mõisteti 14-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi S. Nõulik ei oma, kannab Ta karistust raske isikuvastase kuriteo ja varavastase kuriteo eest, seega on aeg, mil S. Nõulik on 3 vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. S. Nõulik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka S. Nõulik`u suhtes koostatud iseloomustuses. S. Nõulik`u ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Sergei Nõulik`ule takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Isikul on vabaduses olemas nii elu- kui töökoht, samas on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 14aastasest vangistusest on S. Nõulik`ul kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.03.2010.a) ning S. Nõulik`u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks S. Nõulik`u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.