1-07-7332 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7332 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Ali Hasjanov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ali Hasjanov (ik 37805080344; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ali Hasjanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 08.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ali Hasjanov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ali Hasjanov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 13.03.2000.aasta otsusega KrK § 17 lg 6-§ 101 p 1 järgi 8 aastat vangistust. KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 aastat vangistust. Süüdistuses KrK § 17 lg 6-§ 101 p 7 õigeks mõista. Vastavalt KrK § 40 lg 1 kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks loeti kuritegude kogumi eest 8 aastat vangistust. 15.01.2002.aasta Harju Maakohtu otsusega KrK § 177-3 järgi 2 aastat vangistust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt kandmata karistus Tallinna Linnakohtu 13.03.2000.aasta otsuse järgi ning lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 22.02.2005.a ja lõpp 13.06.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.05.2007.a. Ali Hasjanov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on omandanud põhihariduse ja keskhariduse. Kinnipeetav on vanglas hakanud usklikuks. Soovib muutuda, mida toetab tema viimase kahe aasta käitumine vanglas, mis on tunduvalt paranenud. Kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole täheldatud. Kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda ja vanglas viibib teist korda. Tema vabanemisega võivad olla ohustatud nii juhuslikud kui ka konkreetsed väljavalitud ohvrid. Kuriteod on sooritatud materiaalse kasu eesmärgil, enamjaolt alkoholi joobes ja etteplaneeritult. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ali Hasjanov ei sobi kriminaalhooldusele. Ali Hasjanov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses viibimise ajal on toime pannud kuriteo, lisaks on karistatud distsiplinaarkorras mitmel korral. Varem vabanenud ennetähtaegselt, siis toime pannud uue kuriteo. Arvestades varasemaid karistusi, toimepandud kuritegu ning käitumist vangistuse ajal, ei ole otstarbekas vabastada. Kohus, ära kuulanud Ali Hasjanov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ali Hasjanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ali Hasjanov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ali Hasjanov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ali Hasjanov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Vangistuses viibimise ajal on toime pannud kuriteo, lisaks on karistatud distsiplinaarkorras mitmel korral. Varem vabanenud ennetähtaegselt, siis toime pannud uue kuriteo. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ali Hasjanov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Ali Hasjanov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ali Hasjanov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ali Hasjanov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ali 3 Hasjanov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Ali Hasjanov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ali Hasjanov’il kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.06.2008.a) ning Ali Hasjanov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ali Hasjanov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.