1-07-7326 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7326 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kaitsja Marina Leis Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Ilja Gorgišeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ilja Gorgišeli (ik 36706212710; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ilja Gorgišeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 08.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Gorgišeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ilja Gorgišeli tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.10.2002.aasta otsusega KrK § 177-3 järgi 2 kuud vangistust. Liidetud eelmine karistus. Liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 25.10.2002.a ja lõpp 03.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.08.2006.a. 2 Ilja Gorgišeli on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav suhteliselt ükskõikselt. Kinnipidamise ajal on Rummu Erikutsekoolis lõpetanud keevitaja kursused. Praktilise töö käigus omandanud ehitaja oskused. Käesoleval hetkel ei õpi ega tööta. Vaenulikud hoiakud erinevate ühiskonnagruppide sutes puuduvad. Peab kriminaalset käitumist teatud asjaoludel normaalseks ja aktsepteeritavaks, ka enda sooritatud kuritegusid püüab õigustada või neist mitte rääkida. Suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga. Isik on jätkanud vanglasiseselt kuritegude toimepanemist, rünnates ametnikke ja kaaskinnipeetavaid. Kinnipeetav on kriminaalkorras kokku karistatud neljal korral. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud 9 korral. Hetkel kehtivaid karistusi ei oma. Ohustatud võivad olla eraisikud. Oht seisneb selles, et kinnipeetav võib toime panna vägivaldse kuriteo. Tegemist on isikuga, kes võib kahjustada teisi kui tehakse kriitkat või märkusi tema kohta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik pigem pooldab Ilja Gorgišeli määramist kriminaalhooldusele vastavalt KarS §
- Ilja Gorgišeli taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kaitsja toetab taotlust. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud. Vanglas esimest korda. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 59 korda vangla andmetel. Isikul puuduvad kehtivad dokumendid ning KMA andmetel on tegemist väljasaadetavaga. Vabaduses on olemas elu- ja töökoht, kuid ennetähtaegse vabanemise korral kuulub isik väljasaatmisele. Seega ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Ilja Gorgišeli ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ilja Gorgišeli tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ilja Gorgišeli ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ilja Gorgišeli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ilja Gorgišeli kannab karistust isikuvastase kuriteo-tapmise- eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. I.Gorgišeli on jätkanud vangla siseselt kuritegude toimepanemist, rünnates ametnikke kaaskinnipeetavaid, neist ühel korral tahtliku tapmise eesmärgil. Samuti on tuvastatud narkootikumide tarvitamist.Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ilja Gorgišeli suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 59 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Ilja Gorgišeli ei oma, on aeg, mil Ilja Gorgišeli on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ilja Gorgišeli peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ilja Gorgišeli ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ilja Gorgišeli suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Ilja Gorgišeli ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Isikul puuduvad kehtivad dokumendid ning KMA andmetel on tegemist väljasaadetavaga. Vabaduses on olemas elu- ja töökoht, kuid ennetähtaegse vabanemise korral kuulub isik väljasaatmisele. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ilja Gorgišeli’l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 03.07.2008.a) ning Ilja Gorgišeli ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ilja Gorgišeli vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik