1-07-7253\1

1-07-7253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7253 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladimir Herne tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Herne (sündinud 26.02.1982.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Herne tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 07.06.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Herne tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladimir Herne tunnistati süüdi 14.05.04.a. Tartu MK poolt KarS § 274 lg1 alusel 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendati 06.07.00.a. Tallinna LK poolt ärakandmata osa 3 aastat 9 kuud 5 päeva võrra. Liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 31.03.2004.a ja lõpp 05.09.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.06.2006.a. Vladimir Herne karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Vladimir Herne on vanglas vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. On osalenud sotsiaalprogrammis „Enese tundmaõppimine läbi kunsti“ ja tantsu teraapias. Vanglas viibimise ajal ei ole töötanud. 2006.aaasta kevadel lõpetas õmbluse eriala ja käesoleval hetkel õpib aianduse eriala. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on V. Herne suhtes kohaldatud 13 distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes olles. Esitatud andmete järgi on V. Herne`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetavat on eelnevalt kohtu poolt karistatud viiel korral. Vabanemise korral on V. Herne poolt ohustatud täisealised isikud, s.h naisterahvad. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub kinnipeetava eluviis või kui muutuvad Teda ümbritsevad olud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vladimir Herne sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et V. Herne`l on vabanemise korral olemas elukoht MTÜ-s Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses, pere toetus, eeldused tööle saada ning usk Jumalasse. Vladimir Herne taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. V. Herne kahetseb tehtut. Prokurör ei toeta taotlust. Vanglakaristus ei ole motiveerinud kinnipeetavat käituma seaduskuulekalt, lisaks sellele, et ta rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi ( ka selle aasta veebruaris), on ta vanglas toime pannud ka uue kuriteo (viskas valvurile keeva vee näkku). Prokurör on seisukohal, et arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, toimepandud kuriteo raskust ja tingimusi pärast vabanemist, oleks vabastamine ennatlik ja ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Vladimir Herne ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Herne tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Herne ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Herne isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vladimir Herne kannab karistust selle eest, et 2003.a. Tartu Vanglas viibides viskas kinnipeetav keeva vee valvurile näo piirkonda ning selle eest mõisteti Talle 4-aastane 5-kuune 5-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et V. Herne suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 13 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vanglakaristus ei ole motiveerinud kinnipeetavat käituma seaduskuulekalt, lisaks sellele, et ta rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi ( ka selle aasta veebruaris), on ta vanglas toime pannud ka uue kuriteo (viskas valvurile keeva vee näkku). V. Herne peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Herne suhtes koostatud iseloomustuses. V. Herne ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei oleks Vladimir Herne`le takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 4-aastasest vangistusest on V. Herne`l kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.09.2008.a) ning V. Herne ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Herne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik