lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust(episood mai 2004).
lg 1 õigeks mõista.
lg 1 ja § 64 loeti kergem Narva Linnakohtu 17.01.2005 karistus kaetuks raskeimaga. Liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Arvati maha täielikult kantud 8 kuud 3 päeva vangistust. Kandmisele 3 kuud 27 päeva vangistust.
12.03.2007 Viru Maakohtu kohtumäärus-
lg 1 ja § 64 alusel loeti Viru Maakohtu 22.12.2006 kohtuotsusega mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 29.09.2006 2 kohtuotsusega mõistetud karistusega. Liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Arvati karistusest maha 1 aasta 8 kuud 6 päeva. Kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.03.2007.a ja lõpp 06.07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 06.01.2007.a. Sergei Volontsevitš on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et suhted eluosakonnas on rahuldavad. Väljaspool vanglat suhtleb vähesel määral ema ja õega. Hagi on maksmata. Kokkusaamistel ei käi. Tegeleb spordiga. Kriminaalkorras karistatud 2 korda ja vanglas viibib teist korda. Distsiplinaarkorras karistatud 16 korda. Kehtivaid karistusi on neli. Ohtlikkuse põhjalikust analüüsist selgub, et kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik. Kuriteod on varavastased ja nende raskusaste muutunud ei ole. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud ei ole. Kuna oli enne vangistust narkosõltlane, siis uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Suitsiidi ja enesekahjustamise risk on olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Volontsevitš ei sobi kriminaalhooldusele. Sergei Volontsevitš taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt rikkunud režiimi ning sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kui kinnipeetav ei suuda juba vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis puudub ka alus arvamiseks, et ta käitub õiguskuulekalt vabaduses. Käitumiskontroll on oma olemuselt täpsete nõuete täitmine, teatud režiimi järgimine, mis sellise suhtumise juures, nagu kinnipeetaval on, ei ole võimalik. Vangistuses pole ta teinud midagi kasulikku, et valmistada ette võimalikku vabanemist – ei töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Prokurör on seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta käesoleval ajal ennetähtaegset vabanemist. Kohus, ära kuulanud Sergei Volontsevitš’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Volontsevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Volontsevitš’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Volontsevitš’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Volontsevitš kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Vangistuses pole ta teinud midagi kasulikku, et valmistada ette võimalikku vabanemist – ei töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Volontsevitš’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 16 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, 3 mil Sergei Volontsevitš on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Sergei Volontsevitš peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Volontsevitš ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Volontsevitš’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Volontsevitš’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Sergei Volontsevitš’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Volontsevitš’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.07.2008.a) ning Sergei Volontsevitš’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Volontsevitš’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.