1-07-6927\2

1-07-6927 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6927 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ranno Silm’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ranno Silm (ik 36610245715; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ranno Silm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ranno Silm’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ranno Silm tunnistati süüdi Valga Maakohtu 23.07.2001.aasta otsusega KrK § 100 järgi 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 22.03.2001.a ja lõpp 22.03.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.07.2006.a. Ranno Silm on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibimise ajal on vestelnud sotsiaaltöötajaga 2 ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Eriala vanglas omandanud ei ole. Töötanud Murru Vanglas ei ole. Läbisaamine kaaskinnipeetavatega hea, konflikte ei ole esinenud. Vabal ajal kuulab raadiot, vaatab televiisorit. Usklikuks end ei pea. On külastanud raamatukogu. Suhtlemisel administratsiooniga on hoiak vastavalt tujule, kuid mitte agressiivne. Tihti viibib närvilises või stressiseisundis. Eelnevalt kohtu poolt karistatud 7 korral. Vanglas on viibinud 5 korda. Distsiplinaarkorras on karistatud 7 korda. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole vaja koostada, kuna isikul „pikk karjäär“ varavastaste kuritegude toimepanijana. Viimane kuritegu on toime pandud afektiseisundis alkoholitarvitamise käigus provotseerimise tagajärjel. Selle põhjal oleks ebaadekvaatne hinnata tulevasi ohustatud isikuid. Varasemalt ega ka vangistuse ajal ei ole ilmnenud isikus vägivaldsuse tunnuseid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ranno Silm sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Ranno Silm taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, mis oli suunatud kõige hinnalisema õigushüve, teise inimese elu ja tervise vastu. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt rikkunud režiimi ning sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kui kinnipeetav ei suuda juba vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis puudub ka alus arvamiseks, et ta käitub õiguskuulekalt vabaduses. Käitumiskontroll on oma olemuselt täpsete nõuete täitmine, teatud režiimi järgimine, mis sellise suhtumise juures, nagu kinnipeetaval on, ei ole võimalik. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning arvestades seda, et varasemalt on kinnipeetav pannud toime vaid varavastaseid kuritegusid, on prokuröri arvates risk uute kuritegude toimepanemiseks liiga kõrge ja sellest tulenevalt ei saa toetada ka ennetähtaegset vabanemist. Kohus, ära kuulanud Ranno Silm’a ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ranno Silm tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ranno Silm’a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ranno Silm’a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ranno Silm kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ranno Silm’a suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 7 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Ranno Silm ei oma, on aeg, mil Ranno Silm on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ranno Silm peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Ranno Silm pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Ranno Silm avaldanud 3 siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Ranno Silm ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ranno Silm’a suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Ranno Silm’a ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Ranno Silm’a tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ranno Silm’al kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 22.03.2009.a) ning Ranno Silm’a ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ranno Silm’a vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik