Obsah (7)

§ 199§ 65§ 215§ 64§ 76§ 75§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Ko

§ 199lg 2 p 2, 4, 7 järgi ja karistamises vangistusega 1 aastat 6 kuud; Kr

MS § 238 lg 2 vähendati karistust 1/3 võrra, jäi kanda 1 aasta.

§ 65lg 1 loeti karistus kaetuks 28.

aprilli 2006 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud;

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamisest vangistusega 2 aastat;

§ 64

lg 1 järgi 2 aastat.

§ 65

lg 2 suurendada karistust otsusega 04.10.2004a Harju Maakohtu poolt kandmata karistuse osa 1aasta 3 kuud võrra. Lõplik liitkaristus 3aastat 3 kuud. Menetlus osaliste küsitlemisega otsuse täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu alaealine Dmitri Hruljov (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx x-xx, xxxxxx; viibib vangistuses Viljandi Vanglas) advokaat Raul Tosmann Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Jätta süüdimõistetu Dmitri Hruljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Seoses Dmitri Hruljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega mittevabastamisega: 2.1 Välja mõista Dmitri Hruljovilt riigi kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330 krooni 40 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 330 krooni 40 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. 2.3 Määruse koopia saata Viljandi Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile; 2.4 Riigi õigusabi osas saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja määruse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu või tema seaduslik esindaja on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Dmitri Hruljov on süüdi mõistetud
4. märtsi 2006 Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 2, 4, 7 järgi ja karistatud vangistusega 1 aastat 6 kuud; Kr

MS § 238 lg 2 vähendati karistust 1/3 võrra, jäi kanda 1 aasta.

§ 65lg 1 loeti karistus kaetuks 28.

aprilli 2006 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud;

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat;

§ 64

lg 1 järgi 2 aastat.

§ 65

lg 2 suurendati karistust otsusega 04.10.2004 Harju Maakohtu poolt kandmata karistuse osa 1aasta 3 kuud võrra. Lõplik liitkaristus 3aastat 3 kuud. Dmitri Hruljov viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal

1. jaanuar
2. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (

) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist

§ 76lg 1p 1 või lg 2 p 1 alusel. Kr

MS § 426 lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt

§-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. KrMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena. Süüdimõistetule on vangistusest ennetähtaegse vabastamise menetluses antud riigi õigusabi ja määratud kaitsjaks advokaat. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri 17. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda. Prokurör kohtus leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu tuleks vabastada. Kohtu põhjendused 2 Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

§ 76

lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sellisele järeldusele jõudis kohus arvestades süüdimõistetu isikut ja käitumist vanglas kogumis. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras seitsmel korral. Neljal korral on tema distsiplinaarsüüteod suunatud vanglaametnike vastu. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei võimalda süüdimõistetut ennetähtaegselt tingimisi vabastada. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 330,40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 180 lg 1 sätestatu kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Dmitri Hruljovilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 330,40 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

3 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik 4