← Eesti

4-07-655\3

Obsah (4)§ 7431§7437§7435§ 7417

4-07-655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2007a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07- 655 Kohtunik Kohtuistungisekretär Tõlk Kü

) §-de 7417 lg 1;

§ 7431

lg 1, 2 ja LKS 661 lg 2 alusel Kaebuse esitaja Pavel Fedorenko (isikukood 38203160234; elukoht XXXXXXXX;töötab OÜ-s Levadia) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Pavel Fedorenko kohtuväline menetleja – Põhja PP LJVO Hannes Küünarpuu esindaja RESOLUTSIOON

  1. Pavel Fedorenko kaebus rahuldada.
  2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.01.2007.a. otsus nr 2314,06,029647 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 17.01.2007a. otsusega väärteoasjas nr 2314,06,029647 karistas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Brik Pavel Fedorenkot Liiklusseaduse (eadspidi

) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni;

§ 7431

lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 7500 krooni ja

§ 7431lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt tagurdas P. Fedorenko 17.12.2006a. kella 18.50 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi parklas otsa seal seisvale s/a BMW reg.märk 475 AXH, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Jevgeni Polgorodnikule. Lahkus sündmuskohalt teatamata sellest politseile. Puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. 1. Pavel Fedorenko esitas kaebuse, kus ta palub vaidlustatud otsuse tühistada. 1.1 Kaebaja leiab, et rikkumine ei ole tõendatud: - ei ole tõendatud s/a BMW reg.nr 475 AXH kahjustamine tema poolt; - materjalidest ei nähtu, milla ja kus sõiduauto need vigustused sai; - kahjustuse kirjeldus on ebaselge, kahju olemasolu ei ole kindlaks määratud; - menetluse käigus ei ole üle kuulatud Jevgeni Polgorodniku autos olnud sõber; - Polgorodniku ütlused on vastuolulised autode asukohtade suhtes; - kaebaja auto vigastused on sellises kohas, millistega ei saa vigastada teist autot; - asja materjalide juures olev liilusskeem ei vasta tegelikele asjaloludele, sest kui Polgorodniku auto seisis skeemil näidatud kohal, siis saab parklast vabalt välja sõita; - kuni kutse saamiseni ei teadnud kaebaja seda, et tema poolt on põhjustatud liiklusõnnetus; 1.2 Väärteomenetlus õigust on oluliselt rikutud: - otsusest ei nähtu, milliseid tõendeid menetleja uuris, millistele neist ta oma järeldustes tugines ja millised luges mitteusaldusväärseks, materjalidest nähtuvalt ei ole menetleja uurinud mitte ühtegi tõendit peale kaebuse esitaja ütluste ja seega puudub kohuvälise menetleja otsuses selle põhistus, kohtuväline menetleja on jätnud tõendid hindamata ja tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata; - kaebaja leiab, et

§7431

vastutuse aluseks on oluline tuvastada, kas menetlusalune isik oli liiklusõnnetusest teadlik või mitte ja juhul kui menetlusalune isik liiklusõnnetusest teadlik ei olnud siis ei saa järgneda ka vastutust

§7431

järgi; - samuti jääb kaebajale arusaamatuks, miks ei ole karistatud Polgorodnikut, sest kui aluseks võtta Polgorodniku omakäeliselt joonistatud skeem ja ta ütlused, nähtub, et ta parkis oma sõiduki sõiduteele, ristmiku lähedusse, millega rikkus LE § 11, 151 p 14, 152 p 6, mis omakorda vastab

§7437

,

§7435koosseisule, seega on menetleja poolt rikutud isikute võrdsuse printsiipi.

  1. Kohtuliku arutamise käik. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et P.Fedorenko on toime pannud temale süüks arvatud väärteo. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, ära kuulanud kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. 3 2.1 Suulised tõendid. Väärteomaterjalidena on kohtus uuritud ja avaldatud V. Fedorenko poolt väärteo kohta antud ütlused (tl 4-5). Nende ütluste kohaselt 17.detsembril 2006a. kella 18.50 ajal Mustakivi Rimi parklas parkimiskoha tagumise väljapääsu juurest väljasõidul s/a BMW 520 reg.nr 305 TEH, lülitas ta sisse avariituled teiste liiklejate tähelepanu äratamiseks ja aeglaselt sõitis parkimiskohalt välja, jälgides liiklust tahavaatepeeglist. Tagurdas nii kaugele, et sai parklast välja sõita, peatus, lülitas ohutuled välja ja sõitis parklast välja. Kahe või kolme päeva pärast tuli isa nimele kutse politseisse, auto oli registreeritud isa nimele, siis isa helistas ja tahtis teada põhjust, sest temale kuulus nimetatud auto number 305 TEH ja isa palus asjas ise selgust saada. Oma BMW-d üle vaadates vigastusi ei avastanud. Politseisse minnes selgitati, kuidas avarii juhtus. Meenutades sellel päeva toimunud sündmusi meenub, et ei näinud mingeid teisi autosid, mis võisid manööverdamist segada. On tõenäoline, et see teine auto oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohta. Kohtuistungil kaebaja P. Fedorenko poolt antud ütluste kohaselt sõitis ta 17.01.
  2. a Rimi Market, mis asub Lasnamäel Mustakivi Keskuse juures. Oli koos oma tuttava O.Tutukiniga. Auto parkis parklasse ja läks poodi. Poest tagasi tulles läks auto juurde, vaatas ümbrust, istus autosse, lülitas sisse avariituled, sest autosid oli parklas palju ja hakkas tasakesi parklast välja tagurdama. Manöövrit sooritades eraldusriba ei ületanud, mingit kokkupuudet teise autoga ei tundnud. Umbes kolm päeva hiljem võeti ühendust isaga ja kutsuti ta politseisse, sest sõiduki omanik oli isa. Politseis andis ütlusi kaks korda, ametniku nime ei mäleta. Tunnistaja Olga Tutukina poolt antud ütlustes kinnitab ta P.Fedorenko ütlusi, lisades juurde, et väljasõit parklast oli tavaline, juhilube temal endal ei ole, ei mäleta, et mingi auto oleks veel samal ajal mingit manöövrit teinud, mingisugust kokkupuudet ei tundnud. Jevgeni Polgorodniku ütluste (tl 6-7) kohaselt sõitis ta s/a BMW 520, reg.nr 475 AXH 17.detsembril 2006a. kella 18.50 ajal kaubanduskeskuse RIMI juurde. Autos viibis ka tema sõber. Auto peatas ta tee ääres kuna polnud parkimiskohta ja otsustas, et käib kiiresti ära pangaautomaadi juures. Kui jõudis pangaautomaadi juurde, kuulis kiiresti ärasõitva auto häält. Auto juurde tagasi minnes avastas auto ukse vigastuse. Vigastuse põhjustanud autot ei märganud, sest sadas vihma ja oli juba pime. Siis tuli tema juurde mees, kes andis temale paberi autonumbriga 305 TEH, BMW. Kohtuistungil tunnistaja J. Polgorodniku poolt antud ütluste kohaselt käis ta 17.12.06 õhtupoole Rimis Lasnamäel, et sealt peale võtta tuttav tüdruk. Sõitis autoga BMW 475 AHX ja autos oli veel sõber Aleksei Sergejev. Väljas oli pime, hakkas hämarduma. Auto parkis kohta, mida päris parkimiskohaks nimetada ei saa, aga seal pargitakse. Ise läks Rimi ukse juures olnud pangaautomaadi juurde, sõber jäi autosse. Pangaautomaadi juurest tagasi auto juurde minnes tuli sõber temale vastu ja teatas, et autot müksati (sõideti sisse). Üks võõras mees jooksis juurde ja temal oli käes paber, kus oli kirjas auto number ja see mees ütles, et autole sõideti sisse ning paberil on selle auto number. Mees ütles, et selleks autoks oli halli värvi BMW ja ta oli jõudnud numbri üles kirjutada. Autot üle vaadates nägi, et auto parempoolne esiuks oli mõlkis, mõlk oli umbes ukse iluliistu juures, natuke alla keskmist joont. Värvi maha kraabitud ei olnud. Mehe nime, kes numbri andis ei tea, sest ei tulnud selle peale, et temalt nime küsida. Juhtunust teatas politseisse. Politsei tuli 2 tunni pärast, pildistas sündmuskohta ja andis telefoni numbri ja ütles millal politseisse minna. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Alexey Sergeev´i ütluste kohaselt sõitis ta 17.12.2006 koos Jevgeniga Rimi juurde. Autot juhtis Jevgeni Polgorodnik, auto oli BMW, ta 4 istus juhi kõrvalistmel. Jevgeni parkis auto ja väljus autost, et minna pangaautomaadi juurde. Ei mäleta kaugel pangaautomaat autost asus. Üks juht ei märganud autot, hakkas välja sõitma ja puudutas autot, peatas hetkeks oma auto, vaatas ümberringi ja sõitis minema. Edasi teatas juhtunust auto omanikule, kuna otsasõit oli ootamatu ei jõudnud ta reageerida ja otsasõitnud autot peatada. Lööki autole oli tunda. Auto oli BMW, heledat värvi. Kokkupuude oli auto esiukse pihta. Kui rääkis autoomanikuga, tuli nende juurde üks meesterahvas ja ütles selle auto numbri. Jevgeni kutsus politsei. Politseid ära oodata ei jõudnud, läks koju. Mees ütles, et tuli kõrvalt ja nägi ise otsasõitu pealt. 2.2 Kirjalikud tõendid. Kohtumenetluse käigus väljanõutud väärteoasja nr 2314,06,029647 toimikus on järgmised kirjalikud tõendid, mis kohus avaldas: Liiklusõnnetuse akt nr 3556, millest nähtub, et akt on koostatud 17.12.2006.a. Rahumäe tee 6, asuvas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Katrin Kaskmaa poolt, liiklusõnnetuse toimumise kohaks on Tallinn, Mustakivi tee 13, Rimi, Lasnamäe 20, liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt „s/a BMW sõitis otsa seisvale ja lahkus sündmuskohalt“, liiklusõnnetuse esimeseks osalejaks on märgitud Pavel Fedorenko, sõidukiks BMW reg.nr 305 TEH, sõiduki kahjudeks „vasakul tagatule all värvikahjustus“, Fedorenko poolt on akt allkirjastatud; teise osalejana on akti kantud Jevgeni Polgorodnik, sõidukiks BMW 475 AXH, kahjudeks „parem esiuks, tiib“, Polgorodniku allkiri puudub. Liiklusõnnetuse skeemi ei ole koostatud. Tunnistaja Jevgeni Polgorodniku ülekuulamise protokollis: pöördel asub liiklusõnnetuse põhimõtteline skeem, kus nähtub sõidukite paiknemine ja liikumine. Pavel Fedorenko poolt on lisatud kohtule esitatud kaebusele omakäeliselt koostatud skeemid, kuidas ta arvab, et liiklusõnnetus võis toimuda, ning sellele lisatud fotod. 3.Kohtu põhjendused. 3.1

§ 7417

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuna tegemist on viitelise õigusnormiga, tuleb P. Fedorenko tegevuses tuvastada liiklusnõuete rikkumine. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on P. Fedorenko rikkunud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 105 nõudeid. LE § 105 sätestab, et tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Kohus, asudes hindama esitatud tõendeid, võtab esmalt seisukoha P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakti nr 407 osas ja tema poolt esitatud kindlustusest saadud kolme foto osas, ning politseiametniku poolt esitatud 4 foto osas. Kohus leiab, et P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakt nr 405 ei ole usaldusväärne. Ekspertiisibüroo OÜ Nora Kasemaa väljastatud ekspertiisiaktis nr 405 on järgmine tekst :“ kooskõlas TsMS ptk 20 § 135 mina, Galina Minno, kinnitan oma au ja usaldatavuse juures, et täidan minule pandud ekspertülesandeid oma parimate võimete ja oskuste juures“. Sellele ekspertiisiaktis olevale kinnitusele on alla kirjutanud Boriss Pisannõi, kes, ekspertiisiakti alljärgnevat teksti arvestades on koostanud ka ülejäänud ekspertiisiakti. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul ei ole tegemist KrMS § 95 sätestatud eksperdi arvamusega kuna kohtuvälise menetleja poolt ei ole ekspertiisi määratud. 5 Kohus loeb aga esitatud ekspertiisiaktis ülalmärgitud puuduse selliseks tõsiseks puuduseks, et see ei võimaldada arvestada P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakti ka muu kirjaliku tõendina. P. Fedorenko poolt kohtule esitatud fotod, mille kohta ta algselt avaldas, et sai need politseist, kuid hiljem meenutas, et sai need fotod kindlustusest, ühtivad kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotodega ja seega ei ole vajalik nende suhtes eraldi seisukoha võtmine, kuna ei saa põhjendatuks lugeda ühtivate tõendite osas eraldi seisukoha võtmine. Kohus hindab tõendeid nende sisu, mitte esitaja isiku järgi. Kaebaja poolt kaebusele lisatud skeemid on oletuslikud ega võimalda kohtul neid vahetult kontrollida. Seega jätab kohus P. Fedorenko poolt esitatud skeemi koos fotodega tähelepanuta, sest esitatut ei saa kohus kontrollida ja seega ka hinnata. Kohtuvälise menetleja poolt on kohtule esitatud kaks fototabelit nelja fotoga, kus on nähtuvad s/a BMW reg, nr 475 AXH vigastused. Kohtuistungil on kohtuvälise menetleja ametnik avaldanud, et ei oska seletada, miks need fotod ei olnud alguses väärteoasja materjalide juures ja peab seda ilmselt köitmise veaks. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada sündmuskoha talletamisele esitatavaid nõudmisi. Neid nõudmisi arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole sündmuskoha uurimisel ja liiklusõnnetuse talletamisel järgitud kehtestatud nõudeid. Riigikohtu 3-1-1-4-07 otsuse p 9 on asutud seisukohale “ et kuna sündmuskoha asjaolude puhul on tegemist väärteoasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaoludega, saab neid tuvastada üksnes KrMS §63 lg-2 1 sätestatud tõenditega (nn ranged tõendid) ning tõendite kogumisel tuleb lähtuda süüteomenetlust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Riigikohtu poolt on korduvalt rõhutatud asjaolu, et kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kohtuväline menetleja peab tegema kõik võimalike tõendite kogumiseks. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamisel oleks selliseks tõendiks olnud sündmuskoha ja liiklusõnnetuses osalenud autode kui asitõendite vaatlus. Tõendiks oleks antud juhul olnud KrMS §87 kohaselt vaatlusprotokoll, mille vastav vorm on justiitsministeeriumi poolt väärteomenetluses ka kehtestatud (RTL,2003,2,3). KrMS § 148 lg-1 ja VTMS §31 lg-s 1 saavad liiklusõnnetuse skeem ja fotod olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollile ja üksnes täiendava liiklusõnnetuse talletamise moodus. Liiklusõnnetuse akt ei saa asendada sündmuskoha vaatluse protokolli, kuna tulenevalt Liiklusõnnetuse vormistamise korra § 8 p-i 4 kohaselt ei saa liiklusõnnetuse akti vormistada enne kui süüteomenetlus on lõppenud, sest liiklusõnnetuse akt peab muuhulgas kajastama ka liiklusõnnetuse põhjust, mis omakorda tuleb välja selgitada süüteomenetluse korras. Ülaltoodut seisukohta silmas pidades leiab kohus, et liiklusõnnetuse aktis nr 3556 märgitud liiklusõnnetuse lühikirjeldus sõnastuses „s/a BMW sõitis otsa seisvale ja lahkus sündmuskohalt“, ei sisalda endas sündmuskoha vaatluse andmeid. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole mitte üheski menetlusdokumendis kirjeldatud sündmuskohta ega nimetatud ka, et mingi muu menetlustoimingu käigus on kasutatud fotoaparaati ja koostatud fototabelid. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotod tähelepanuta, kuna vastavalt VTMS §31 lg-e 1 tuleb tõendamisel ja tõendite kogumisel lähtuda kriminaalmenetluse sätetest ja kohtuvälise menetleja poolt ei ole fototabelid koostatud vastavalt KrMS § 63 lg 1 –le so sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana. 6 Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole kohtuvälise menetleja poolt koostatud, seega ei ole ka kohtul uurimisprintsiibist lähtudes võimalik koguda täiendavaid tõendeid sündmuskoha asjaolude kohta. 17.12.2006a. sündmuste käiku ei saa asendada menetlusaluse isiku, tunnistajate ega ka kannatanute ütlustega, kuna liiklusõnnetus toob paratamatult kaasa muudatused välismaailmas ja neid muudatusi tuleb süüteomenetluses tõendada nn range tõendi vormiga. Antud juhul ei ole liiklusõnnetuse toimumist või selle puudumist võimalik tõendatuks lugeda ainult ütlustega. Lisaks sellele tuleb väärteomenetluses kogutud ütlusi pidada kaudseteks tõenditeks, kuna ükski ülekuulatud isikutest ise liiklusõnnetuse toimumist vahetult pealt ei näinud. Nii J. Polgorodniku kui ka tunnistaja A. Sergeev´i ütlused viitavad menetluse käigus tuvastamata mehele, kes andis neile Pavel Fedorenko kasutuses olnud BMW reg.nr 305 TEH andmed. Isikut ei saa süüstada ainult kaudsete tõendite põhjal. Kohus leiab, et kuna antud väärteoasjas ei ole võimlik ka kohtumenetluse käigus tuvastada 17.12.2006a. kella 18.50 ajal Tallinnas, Rimi Kaubanduskeskuse ees asetleidnud liiklusõnnetuse tehiolusid, siis tuleb lähtuvalt VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest tõlgendada seda menetlusaluse isiku kasuks. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et P. Fedorenko ei ole toime pannud LE § 105 kirjeldatud tegu, temale määratud karistus

§ 7417lg 1 alusel tuleb tühistada ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p1 järgi lõpetada.

3.2

§ 7431

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LE § 227 kohaselt, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas P. Fedorenko oli liiklusõnnetuses osalenud juht, kellel oleks olnud kohustus liiklusõnnetusest teatada ja sündmuskohalt mitte lahkuda. Kohus on käesoleva otsuse p 3.1 tuvastanud, et P. Fedorenko osalemine 17.12.2006a. kella 18.50 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi parklas toimunud liiklusõnnetuses ei ole kohtukõlbulike tõenditega kinnitamist leidnud. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et P. Fedorenkole

§ 7431lg 1, 2 alusel määratud karistus so.

rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, tuleb tühistada ja VTMS § 29 lg1 p 1 alusel menetlus lõpetada, kuna P. Fedorenko tegevuses puudub LE § 227 kirjeldatud väärteo objektiivne külg. 3.

  1. Liikluskindlustuse seaduse § 661 sätestab vastutuse kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamise tõendi esitamata jätmine või liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmine eest. Lõige kaks näeb ette vastutuse sama teo eest, kui sõidukit kasutati kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksuvabal perioodil. LE § 70 p 2 kohustab, et mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. 7 Hinnates tõendeid kogumis, leiab kohus, et väärteoasja nr 2314,06,029647 menetluse esemeks on olnud liiklusõnnetuse tuvastamine. Väärteoasja materjalide juures puuduvad tõendid, mille alusel kohus saaks järeldada P. Fedorenko poolt liikluskindlustuse poliisi esitamata jätmise või liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmise. Väärteomenetluse materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et P. Fedorenkot oleks 17.12.2006a. kontrollitud ja ta on ülalnimetatud dokumendid esitamata jätnud. Isegi kui eeldada, et 17.12.2006a. ei olnud P. Fedorenkol tõendit liikluskindlustuse lepingu maksuvabal perioodil kasutamise kohta, ei too see asjaolu kaasa vastutust Liikluskindlustuse seaduse § 661 järgi, sest kirjeldatud väärteo objektiivne koosseis nõuab vastava tõendi esitamata jätmist. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et Pavel Fedorenkole Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel määratud karistus so. rahatrahv, tuleb tühistada ja VTMS § 29 lg1 p 1 alusel menetlus lõpetada, kuna P. Fedorenko tegevuses puudub LE § 70 p 2 kirjeldatud väärteo objektiivne külg.
  2. Kohtuistungil taotles P. Fedorenko ekspertiisimaksumuse so. 590 krooni hüvitamist. VTMS § 38 kohaselt järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lõige 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kuna antud juhul ei ole ekspertiis teostatud ülalnimetatud asutuste poolt ja kohus on jätnud P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakti tõendina arvestamata, jääb P. Fedorenko poolt makstud ekspertiisitasu tema enda kanda ega kuulu hüvitamisele. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-st 132 p 3 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o. P. Fedorenko teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.