) §-de 7417 lg 1;
lg 1, 2 ja LKS 661 lg 2 alusel Kaebuse esitaja Pavel Fedorenko (isikukood 38203160234; elukoht XXXXXXXX;töötab OÜ-s Levadia) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Pavel Fedorenko kohtuväline menetleja – Põhja PP LJVO Hannes Küünarpuu esindaja RESOLUTSIOON
) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni;
lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 7500 krooni ja
Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt tagurdas P. Fedorenko 17.12.2006a. kella 18.50 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi parklas otsa seal seisvale s/a BMW reg.märk 475 AXH, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Jevgeni Polgorodnikule. Lahkus sündmuskohalt teatamata sellest politseile. Puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. 1. Pavel Fedorenko esitas kaebuse, kus ta palub vaidlustatud otsuse tühistada. 1.1 Kaebaja leiab, et rikkumine ei ole tõendatud: - ei ole tõendatud s/a BMW reg.nr 475 AXH kahjustamine tema poolt; - materjalidest ei nähtu, milla ja kus sõiduauto need vigustused sai; - kahjustuse kirjeldus on ebaselge, kahju olemasolu ei ole kindlaks määratud; - menetluse käigus ei ole üle kuulatud Jevgeni Polgorodniku autos olnud sõber; - Polgorodniku ütlused on vastuolulised autode asukohtade suhtes; - kaebaja auto vigastused on sellises kohas, millistega ei saa vigastada teist autot; - asja materjalide juures olev liilusskeem ei vasta tegelikele asjaloludele, sest kui Polgorodniku auto seisis skeemil näidatud kohal, siis saab parklast vabalt välja sõita; - kuni kutse saamiseni ei teadnud kaebaja seda, et tema poolt on põhjustatud liiklusõnnetus; 1.2 Väärteomenetlus õigust on oluliselt rikutud: - otsusest ei nähtu, milliseid tõendeid menetleja uuris, millistele neist ta oma järeldustes tugines ja millised luges mitteusaldusväärseks, materjalidest nähtuvalt ei ole menetleja uurinud mitte ühtegi tõendit peale kaebuse esitaja ütluste ja seega puudub kohuvälise menetleja otsuses selle põhistus, kohtuväline menetleja on jätnud tõendid hindamata ja tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata; - kaebaja leiab, et
vastutuse aluseks on oluline tuvastada, kas menetlusalune isik oli liiklusõnnetusest teadlik või mitte ja juhul kui menetlusalune isik liiklusõnnetusest teadlik ei olnud siis ei saa järgneda ka vastutust
järgi; - samuti jääb kaebajale arusaamatuks, miks ei ole karistatud Polgorodnikut, sest kui aluseks võtta Polgorodniku omakäeliselt joonistatud skeem ja ta ütlused, nähtub, et ta parkis oma sõiduki sõiduteele, ristmiku lähedusse, millega rikkus LE § 11, 151 p 14, 152 p 6, mis omakorda vastab
,
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuna tegemist on viitelise õigusnormiga, tuleb P. Fedorenko tegevuses tuvastada liiklusnõuete rikkumine. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on P. Fedorenko rikkunud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 105 nõudeid. LE § 105 sätestab, et tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Kohus, asudes hindama esitatud tõendeid, võtab esmalt seisukoha P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakti nr 407 osas ja tema poolt esitatud kindlustusest saadud kolme foto osas, ning politseiametniku poolt esitatud 4 foto osas. Kohus leiab, et P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakt nr 405 ei ole usaldusväärne. Ekspertiisibüroo OÜ Nora Kasemaa väljastatud ekspertiisiaktis nr 405 on järgmine tekst :“ kooskõlas TsMS ptk 20 § 135 mina, Galina Minno, kinnitan oma au ja usaldatavuse juures, et täidan minule pandud ekspertülesandeid oma parimate võimete ja oskuste juures“. Sellele ekspertiisiaktis olevale kinnitusele on alla kirjutanud Boriss Pisannõi, kes, ekspertiisiakti alljärgnevat teksti arvestades on koostanud ka ülejäänud ekspertiisiakti. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul ei ole tegemist KrMS § 95 sätestatud eksperdi arvamusega kuna kohtuvälise menetleja poolt ei ole ekspertiisi määratud. 5 Kohus loeb aga esitatud ekspertiisiaktis ülalmärgitud puuduse selliseks tõsiseks puuduseks, et see ei võimaldada arvestada P. Fedorenko poolt esitatud ekspertiisiakti ka muu kirjaliku tõendina. P. Fedorenko poolt kohtule esitatud fotod, mille kohta ta algselt avaldas, et sai need politseist, kuid hiljem meenutas, et sai need fotod kindlustusest, ühtivad kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotodega ja seega ei ole vajalik nende suhtes eraldi seisukoha võtmine, kuna ei saa põhjendatuks lugeda ühtivate tõendite osas eraldi seisukoha võtmine. Kohus hindab tõendeid nende sisu, mitte esitaja isiku järgi. Kaebaja poolt kaebusele lisatud skeemid on oletuslikud ega võimalda kohtul neid vahetult kontrollida. Seega jätab kohus P. Fedorenko poolt esitatud skeemi koos fotodega tähelepanuta, sest esitatut ei saa kohus kontrollida ja seega ka hinnata. Kohtuvälise menetleja poolt on kohtule esitatud kaks fototabelit nelja fotoga, kus on nähtuvad s/a BMW reg, nr 475 AXH vigastused. Kohtuistungil on kohtuvälise menetleja ametnik avaldanud, et ei oska seletada, miks need fotod ei olnud alguses väärteoasja materjalide juures ja peab seda ilmselt köitmise veaks. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada sündmuskoha talletamisele esitatavaid nõudmisi. Neid nõudmisi arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole sündmuskoha uurimisel ja liiklusõnnetuse talletamisel järgitud kehtestatud nõudeid. Riigikohtu 3-1-1-4-07 otsuse p 9 on asutud seisukohale “ et kuna sündmuskoha asjaolude puhul on tegemist väärteoasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaoludega, saab neid tuvastada üksnes KrMS §63 lg-2 1 sätestatud tõenditega (nn ranged tõendid) ning tõendite kogumisel tuleb lähtuda süüteomenetlust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Riigikohtu poolt on korduvalt rõhutatud asjaolu, et kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kohtuväline menetleja peab tegema kõik võimalike tõendite kogumiseks. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamisel oleks selliseks tõendiks olnud sündmuskoha ja liiklusõnnetuses osalenud autode kui asitõendite vaatlus. Tõendiks oleks antud juhul olnud KrMS §87 kohaselt vaatlusprotokoll, mille vastav vorm on justiitsministeeriumi poolt väärteomenetluses ka kehtestatud (RTL,2003,2,3). KrMS § 148 lg-1 ja VTMS §31 lg-s 1 saavad liiklusõnnetuse skeem ja fotod olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollile ja üksnes täiendava liiklusõnnetuse talletamise moodus. Liiklusõnnetuse akt ei saa asendada sündmuskoha vaatluse protokolli, kuna tulenevalt Liiklusõnnetuse vormistamise korra § 8 p-i 4 kohaselt ei saa liiklusõnnetuse akti vormistada enne kui süüteomenetlus on lõppenud, sest liiklusõnnetuse akt peab muuhulgas kajastama ka liiklusõnnetuse põhjust, mis omakorda tuleb välja selgitada süüteomenetluse korras. Ülaltoodut seisukohta silmas pidades leiab kohus, et liiklusõnnetuse aktis nr 3556 märgitud liiklusõnnetuse lühikirjeldus sõnastuses „s/a BMW sõitis otsa seisvale ja lahkus sündmuskohalt“, ei sisalda endas sündmuskoha vaatluse andmeid. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole mitte üheski menetlusdokumendis kirjeldatud sündmuskohta ega nimetatud ka, et mingi muu menetlustoimingu käigus on kasutatud fotoaparaati ja koostatud fototabelid. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotod tähelepanuta, kuna vastavalt VTMS §31 lg-e 1 tuleb tõendamisel ja tõendite kogumisel lähtuda kriminaalmenetluse sätetest ja kohtuvälise menetleja poolt ei ole fototabelid koostatud vastavalt KrMS § 63 lg 1 –le so sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana. 6 Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole kohtuvälise menetleja poolt koostatud, seega ei ole ka kohtul uurimisprintsiibist lähtudes võimalik koguda täiendavaid tõendeid sündmuskoha asjaolude kohta. 17.12.2006a. sündmuste käiku ei saa asendada menetlusaluse isiku, tunnistajate ega ka kannatanute ütlustega, kuna liiklusõnnetus toob paratamatult kaasa muudatused välismaailmas ja neid muudatusi tuleb süüteomenetluses tõendada nn range tõendi vormiga. Antud juhul ei ole liiklusõnnetuse toimumist või selle puudumist võimalik tõendatuks lugeda ainult ütlustega. Lisaks sellele tuleb väärteomenetluses kogutud ütlusi pidada kaudseteks tõenditeks, kuna ükski ülekuulatud isikutest ise liiklusõnnetuse toimumist vahetult pealt ei näinud. Nii J. Polgorodniku kui ka tunnistaja A. Sergeev´i ütlused viitavad menetluse käigus tuvastamata mehele, kes andis neile Pavel Fedorenko kasutuses olnud BMW reg.nr 305 TEH andmed. Isikut ei saa süüstada ainult kaudsete tõendite põhjal. Kohus leiab, et kuna antud väärteoasjas ei ole võimlik ka kohtumenetluse käigus tuvastada 17.12.2006a. kella 18.50 ajal Tallinnas, Rimi Kaubanduskeskuse ees asetleidnud liiklusõnnetuse tehiolusid, siis tuleb lähtuvalt VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest tõlgendada seda menetlusaluse isiku kasuks. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et P. Fedorenko ei ole toime pannud LE § 105 kirjeldatud tegu, temale määratud karistus
3.2
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LE § 227 kohaselt, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas P. Fedorenko oli liiklusõnnetuses osalenud juht, kellel oleks olnud kohustus liiklusõnnetusest teatada ja sündmuskohalt mitte lahkuda. Kohus on käesoleva otsuse p 3.1 tuvastanud, et P. Fedorenko osalemine 17.12.2006a. kella 18.50 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi parklas toimunud liiklusõnnetuses ei ole kohtukõlbulike tõenditega kinnitamist leidnud. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et P. Fedorenkole
rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, tuleb tühistada ja VTMS § 29 lg1 p 1 alusel menetlus lõpetada, kuna P. Fedorenko tegevuses puudub LE § 227 kirjeldatud väärteo objektiivne külg. 3.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.