← Eesti

1-07-6912\1

1-07-6912 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6912 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Deniss Naljotov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Deniss Naljotov (ik 38511060226; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Deniss Naljotov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Naljotov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Deniss Naljotov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.08.2006.aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati 1/3 võrra karistust ning lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.11.2005.a ja lõpp 08.03.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 28.05.2007.a. 2 Deniss Naljotov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eluosakonnas on kinnipeetavatega suhted rahuldavad. Vanglaametnikega suheldes probleeme olnud ei ole. Lühiajalisel väljasõidul käinud ei ole. Ei ole avaldanud soovi omandada põhiharidus või elukutse. Kriminaalkorras on karistatud 2 korda ja vanglas viibib teist korda. Distsiplinaarkorras on karistatud kolmel korral. Ohtlikkuse analüüsist selgub, et Deniss Naljotov on ühiskonnale väheohtlik. Kuna oli kuriteos tahtmatult kaasosaline, siis peaks tulevikus vältima suhtlemist kriminaalse taustaga tuttavatega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Deniss Naljotov ei sobi kriminaalhooldusele. Kuna kinnipeetaval avaneb võimalus tähtaegselt vabaneda 08.03.2008, siis oleks otstarbekas ta vabastada tingimisi enne tähtaega karistuse kandmise lõpu poole, sest sel juhul oleks veel võimalus aasta jooksul teostada kontrolli tema käitumise üle väljaspool vanglat. Deniss Naljotov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on D.Naljotov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. D.Naljotov’i karistusaja lõpuni jäänud vähem, kui 1 a. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 2 korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega. Kogu vangistuse aja jooksul on D.Naljotov’i suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et D.Naljotov ei sobi kriminaalhooldusele, vabaduses tal puudub elamisluba ning töökoht. Kohus, ära kuulanud Deniss Naljotov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Deniss Naljotov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Deniss Naljotov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Deniss Naljotov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Deniss Naljotov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Deniss Naljotov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Deniss Naljotov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Deniss Naljotov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Deniss Naljotov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Deniss Naljotov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Deniss Naljotov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja, vabaduses tal puudub elamisluba ning töökoht. 3 Suureks takistuseks Deniss Naljotov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Deniss Naljotov’il kandmata üle 10 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.03.2008.a) ning Deniss Naljotov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Deniss Naljotov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.