1-07-6437\1

1-07-6437 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6437 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Šutov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Šutov (sündinud 08.08.1977.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Šutov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Šutov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Šutov tunnistati süüdi 04.10.06.a. Viru MK Narva KM poolt KarS § 184 lg2 p1,2 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg1 alusel loeti kaetuks eelvangistuses viibitud aeg 22.01.05.a.15.04.05.a., s.o 3 kuud 23 päeva; 10.06.05.a.-03.10.06.a., s.o 1 aasta 3 kuud 24 päeva, kokku 1 aasta 7 kuud 17 päeva. Ärakandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.10.2006.a ja lõpp 17.02.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3- 17.02.2007.a. Juri Šutov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem kui 1 aasta. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Juri Šutov on vanglas vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga.Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kasuliku tegevusega ei ole kinnipeetav hõivatud olnud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Šutov`i suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumine. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav kokaiini. Esitatud andmete järgi on J. Šutov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Kinnipeetavat on eelnevalt kohtu poolt karistatud kuuel korral. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub kinnipeetava eluviis või kui muutuvad Teda ümbritsevad olud. Kinnipeetav võib ühiskonnale ohtlik olla juhul, kui Ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Šutov`i sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht, Ta omab tugiisikut ning isikuttõendavaid dokumente. Juri Šutov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. J. Šutov tunnistab oma süüd ja kahetseb. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo – kuriteo, mis on seotud narkootikumidega. Käesoleval ajal on võitlus selliste kuritegude vastu riigi üks prioriteete. - kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka vangistuses pole ta käitunud eeskujulikult vaid on ühel korral rikkunud režiimi. Vabanedes on tal olemas küll kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töö. Toimepandud kuriteoni viis aga just raha puudus ning ilma garanteeritud töökohata on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge. Arvestades kuriteo raskust ja selle asjaolusid ning tingimusi pärast vabanemist, asub prokurör seisukohale, et käitumiskontrolli kohaldamine pole põhjendatud ja ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Juri Šutov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Šutov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Šutov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Šutov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Šutov kannab karistust narkokuriteo eest, mille eest talle mõisteti 1-aastane 4-kuune 13päevane vabadusekaotus. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo – kuriteo, mis on seotud narkootikumidega. Käesoleval ajal on võitlus selliste kuritegude vastu riigi üks prioriteete. - kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Kuigi J. Šutov`i suhtes on kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, on aeg, mil J. Šutov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Šutov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal 3 eeldatakse ka J. Šutov`i suhtes koostatud iseloomustuses. J. Šutov`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemise korral ei ole Juri Šutov`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Toimepandud kuriteoni viis aga just raha puudus ning ilma garanteeritud töökohata on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 1-aastasest vangistusest on J. Šutov`il kandmata vähem kui 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 17.02.2008.a) ning J. Šutov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Šutov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik