1-07-6754\1

1-07-6754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6754 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vjatšeslav Belov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vjatšeslav Belov (ik 34602215217; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Belov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 28.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Belov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vjatšeslav Belov tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 10.10.2002.aasta otsusega KrK § 100 järgi 6 aastat vangistust, millest KarS § 68 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.05.-09.10.2002, s.o 5 kuud ja 2 päeva. Kandmisele kuulus 5 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 10.10.2002.a ja lõpp 08.05.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.05.2006.a. 2 Vjatšeslav Belov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et suhtes eluosakonnas on rahuldavad. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. On avaldanud soovi asuda tööle. Lähedastega ei suhtle, sest pole vahendeid, et osta marke ja ümbrikke. Kokkusaamistel ei käi. Hagi tasumata. Külastab regulaarselt kirikut ja raamatukogu. Vjatšeslav Belov on 100% töövõimetu. Kinnipeetaval on 7.klassi haridust. Lõpetas vanglas keevitaja kursused. Omab lukksepa eriala. Kriminaalkorras on karistatud 2 korda. Vanglas viibib esimene kord. Viimane õigusrikkumine seisneb tahtlikus tapmises. Tegu oli spontaanne ja toime pandud alkoholijoobes. Tunnistab oma süüd. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vjatšeslav Belov’il on kuritegelik käitumismuster välja kujunemata, sest on toime pannud ainult ühe raske kuriteo. Otsest ohtu kellelgi ei ole, kuid olles alkoholijoobes võib kasutada vägivalda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vjatšeslav Belov ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval puudub vabaduses elamispind. Kriminaalhooldust ei ole võimalik selliselt teostada. Samuti puudub kinnipeetaval toetav suhtlusringkond. Päritoluperekonnaga suhted puuduvad. Vjatšeslav Belov kannab praegu karistust raske isikuvastase kuriteo eest ning ennetähtaegsel vabanemisel ümbritseksid teda peamiselt alkoholi tarvitavad juhututtavad, kes võivad kallutada teda alkoholi tarbima ja see suurendaks oluliselt tema riski sattuda probleemsetesse situatsioonidesse. Vjatšeslav Belov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo. Kuriteo asjaolud on rasked ning nende eest mõistetud karistusaja lõpp on alles kaugel. Kuigi kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, pole prokuröri arvates tingimisi ennetähtaegselt vabastamine käesoleval ajal võimalik, kuna kinnipeetaval puudub sotsiaalne võrgustik ning mis veelgi tähtsam, elukoht. Kunda linn saab talle garanteerida alukoha alles 2008.a kevadel. Kriminaalhooldus on aga sellisel juhul võimatu ning sellest tulenevalt ei toeta prokurör käesoleval ajal ka taotlust. Kohus, ära kuulanud Vjatšeslav Belov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vjatšeslav Belov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vjatšeslav Belov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vjatšeslav Belov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vjatšeslav Belov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Vjatšeslav Belov ei oma, on aeg, mil Vjatšeslav Belov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vjatšeslav Belov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Vjatšeslav Belov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest 3 tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Vjatšeslav Belov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Vjatšeslav Belov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Vjatšeslav Belov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kunda linn saab talle garanteerida alukoha alles 2008.a kevadel. Kriminaalhooldus on aga sellisel juhul võimatu. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Vjatšeslav Belov’il kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.05.2008.a) ning Vjatšeslav Belov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Vjatšeslav Belov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik