1-07-8714\1

1-07-8714 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-8714 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Eduard Vintsevitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Eduard Vintsevitš Vanglas) (ik 37504260236; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Eduard Vintsevitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 06.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Vintsevitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Vintsevitš tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 17.09.2002.aasta otsusega KrK § 101 p 1 alusel 11 aastat vangistust. KrK § 207 lg 1, 2 alusel 1 aasta vangistust. § 141 lg 3 p 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti karistused, lõplik karistus 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.02.2001.a ja lõpp 07.02.2013.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.02.2009.a. 2 Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 07.02.2007.a. Eduard Vintsevitš on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on õppinud mig-mag keevitust ja tisleri ametit. Meeldib palju lugeda. Teeb sporti- jõutrenni ja mängib jalgpalli. Vanglas ei tööta vabade töökohtade puudumise tõttu. Kinnipeetaval puudub kriminaalne mõtteviis. Tema käitumine vanglas töötava personali vastu on heatahtlik ja asjakohane. Eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud ühel korral. Ohtlikkuse tunnused ühiskonnas ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Eduard Vintsevitš ei sobi kriminaalhooldusele. Eduard Vintsevitš taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust äärmiselt küünilise ja jõhkra isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja arvates on kinnipeetava elektroonilise järelevalve alla vabastamine ennatlik, kuna karistus ei ole täitnud veel oma eesmärki. Lähtudes eelnevast ning võttes arvesse, et Eduard Vintsevitš’i ennetähtaegne vabastamine üle viie aasta enne karistusaja lõppu riivaks oluliselt ühiskonna õiglus-ja turvatunnet, ei näe prokurör võimalust Eduard Vintsevitš’i ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, ära kuulanud Eduard Vintsevitš’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Eduard Vintsevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Eduard Vintsevitš’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Vintsevitš’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Vintsevitš kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Eduard Vintsevitš’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Eduard Vintsevitš ei oma, on aeg, mil Eduard Vintsevitš on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Eduard Vintsevitš peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Eduard Vintsevitš ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Eduard Vintsevitš’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Eduard Vintsevitš’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja arvates on kinnipeetava elektroonilise järelevalve alla vabastamine ennatlik, kuna karistus ei ole täitnud veel oma eesmärki. 3 Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Eduard Vintsevitš’il kandmata üle 5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.02.2013.a) ning Eduard Vintsevitš’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Eduard Vintsevitš’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik