K § 101 p 5, 8 järgi õigeks mõista.
lg 1 alusel liitkaristuseks 11 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti 17.10.2002 Tallinna Linnakohtu karistus 5 kuud vangistust, liitkaristuseks 11 aastat 5 kuud vangistust. Lugeda kaetuks 17.10.2002 Tallinna Linnakohtu karistus 5 kuud ja ärakandmisele 11 2 aastat vangistust.
loeti kantuks eelvangistus aeg ja ärakandmisele kuulus 10 aastat 19 päeva vangistust. 06.06.2003 Viru Ringkonnakohus
Karistuse kandmise algus on 24.03.2003.a ja lõpp 12.04.2012.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.12.2008.a. Aleksandr Kostin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on kinnipeetav õppinud 2003/2004. õppeaastal treiali kursustel ja omandanud eriala. Varasematel aastatel külastas vanglas kirikut, kuid nüüd uurib pidevalt vastavat kirjandust omal käel eluosakonnas. Isik tegeleb spordiga, külastab spordisaali. Telerist jälgib põhiliselt uudiseid, et kursis olla vabaduses toimuvaga. Meeldib kuulata rahulikku muusika, et lugeda raamatuid, mida toob ema kokkusaamistele kaasa. Väidetavalt isiku suhtumine õigussüsteemi on positiivne ning ta saab aru, et enamik inimesi elab seaduskuulekalt. Kinnipeetav on tasakaalukas, samuti on tal realistlik arusaam maailmast ja väidetavalt soovib teisi inimesi positiivses mõttes aidata. Temaga töötavate ametnike suhtes on ta positiivse hoiakuga ning saab aru personali kasulikust rollist. Isik nõustub kriminaalhooldusega, soovib pingutada ja ta mõistab, et see on talle kasulik ja vajalik. Isiku sõnade kohaselt tunnistab ta kuriteos oma süüd ning kahetseb südamest. Kriminaalkorras karistatud 6 korda. Vanglas viibib viiendat korda. Distsiplinaarkorras on karistatud 10 korda. Lähtuvalt Aleksandr Kostin’i kuritegude iseloomust on ta ühiskonna jaoks üliohtlik, kuna on kasutanud teise inimese surmamiseks tulirelva. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandr Kostin ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangistatu pani toime eriti raske isikuvastase kuriteo, tegu oli tahtlik ja ette planeeritud. Proportsionaalne tingimisi kandmisele kuuluv osa on liiga pikk- 5 aastat. Aleksandr Kostin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Eelnevalt on Aleksandr Kostin viiel korral kriminaalkorras karistatud, vangistust karistusena kannab juba kolmandat korda. Toimepandud kuritegude iseloom on muutunud järjest raskemaks. Kinnipidamisasutuses on Aleksandr Kostinit karistatud distsiplinaarkorras kümnel korral ning seega pole ta käitumine olnud vanglas eeskujulik. Vabaduses puudub Aleksandr Kostinil garanteeritud töökoht (toimikus andmed puuduvad). Lähtuvalt eeltoodust leiab prokurör, et Aleksandr Kostini ennetähtaegne vabastamine pea viia aastat enne karistusaja lõppu ei ole ühiskonna õiglus- ja turvatunnet arvestades võimalik. Kohus, ära kuulanud Aleksandr Kostin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Kostin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandr Kostin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Kostin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Aleksandr Kostin kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud (vangistust karistusena kannab juba kolmandat korda), millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksandr Kostin’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 10 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Aleksandr Kostin ei oma, on aeg, mil Aleksandr Kostin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandr Kostin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandr Kostin ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandr Kostin’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Aleksandr Kostin’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Aleksandr Kostin’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandr Kostin’il kandmata üle 4,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 12.04.2012.a) ning Aleksandr Kostin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Kostin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.