lg 2 p 4, 7 järgi 9 kuud vangistust.
p 1, 2, 4 järgi 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kergem karistus raskema karistusega kaetuks lugemise teel 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.04.2005, see on 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 8 kuud 28 päeva vangistust. KrMS § 413 ja
lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 13.05.2004.aasta kohtuotsusega mõistetud karistusest 3 kuud ja 27 päeva vangistust ning Valga Maakohtu 03.08.2004.aasta kohtuotsusega mõistetud karistusest 4 kuud vangistust, ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetud 8 kuud 28 päeva vangistust 2 13.05.2004.aasta ja 03.08.2004.aasta kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmisel saadud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 30.11.2006.a ja lõpp 28.12.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 14.06.2007.a. Raimo Koor on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal osales sotsiaalprogrammides „Paarisuhete taastamine ja hoidmine“, „Taastav õigus“ ning paar korda AA-tugigruppides. Kasutas võimalust käia spordisaalis ja joonistusringis. Positiivne suhtumine nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Peale vabanemist tahab võimaluse korral jätkata õpinguid. Kinnipeetav on küll mõjutatav, kuid vajadusel suudab end kehtestada. Naudib riskeerivat elustiili, kuid ohte tajub õigesti, aeg-ajalt vajab stabiilsust. Kinnipeetav viibib vanglas esmakordselt, kuritegelik käitumine ei ole tugevalt kinnistunud. Isikuvastastes kuritegudes ei ole osalenud. Motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks on kõrge. Saab aru oma teo õigusvastasusest ning kahetseb tehtut. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Raimo Koor sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Raimo Koor taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör toetab taotlust. Kohus, ära kuulanud Raimo Koor’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Raimo Koor tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Raimo Koor’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Raimo Koor’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Raimo Koor kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Raimo Koor’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, viimane oli 22.juuni 2007.a., karistati 33 ööpäeva kartserit, ta kannab kartseri karistust siiamani, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Raimo Koor on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Raimo Koor peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Raimo Koor ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Raimo Koor’e suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Raimo Koor’e ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. 3 Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Raimo Koor’el kandmata üle 6 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 28.12.2007.a) ning Raimo Koor’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Raimo Koor’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.