Obsah (10)

§ 139§ 186§ 143§ 115§ 124§ 141§ 101§ 40§ 177§ 401

1-07-8229 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-8229 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Koval

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 aastat vangistust.

§ 186

järgi 1 aasta vangistust.

§ 143

lg 2 p 1-1, 2 järgi 3 aastat vangistust.

§ 115

-1 lg 1 järgi 4 aastat vangistust.

§ 115

lg 1 järgi 5 aastat vangistust.

§ 124

-3 lg 2 järgi 3 aastat vangistust.

§ 141

lg 2 p 1, 2 järgi 9 aastat vangistust.

§ 101p 1, 3, 7 järgi 15 aastat vangistust.

Vastavalt

§ 40

lg 1 mõistetud karistused liita lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja lugeda mõistetud lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.1997.aasta otsusega tehti Tallinna Linnakohtu 13.01.1997.aasta otsuse resolutiivosas täpsustus lugeda õigeks süüdimõistmine

§ 141

lg 2 p 2, 3 mitte

§ 141lg 2 p 1, 2 järgi.

Harju Maakohtu 2 21.02.2002.aasta otsusega

§ 177

-3 järgi 8 kuud vangistust.

§ 401

kohaselt liideti käesoleva karistusega Tallinna Linnakohtu 13.01.1997.aasta otsusega mõistetud kandmata karistuse osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 21.02.2002.a ja lõpp 21.06.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.05.2008.a. Uuno Põdra on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab hetkel vangla vahendusel alates märtsist

1. OÜ Roleman abitöölisena. Töökohustuste täitmisega probleeme ei ole esinenud. Sotsiaalprogrammides on kinnipeetav osalenud 2005.aastal „Toimetulekuõppes“, 2007.aastal „Viha juhtimise“ koolitusel ning end ka kirja pannud programmi „ Peresuhete taastamine ja hoidmine“. Ühiskonna suhtes on kinnipeetav positiivselt häälestatud. Saab aru oma kuriteo raskusest ning enda sõnul kahetseb tehtut. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Uuno Põdra võiks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja allutada elektroonilisele järelvalvele 8.kuuks anda võimalus kinnipeetavale tõestada ühiskonnale, et tema vabaduskaotuslik karistus on eesmärgi täitnud ning juhtinud seaduskuulekale käitumisele. Uuno Põdra taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Uuno Põdra ja prokuröri arvamuse, leiab, et Uuno Põdra tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Uuno Põdra ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Uuno Põdra isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Uuno Põdra kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Uuno Põdra suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 19 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Uuno Põdra ei oma, on aeg, mil Uuno Põdra on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Uuno Põdra peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Uuno Põdra ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka 3 Uuno Põdra suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Uuno Põdra ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Uuno Põdra tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Uuno Põdra’l kandmata üle 3,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.06.2011.a) ning Uuno Põdra ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Uuno Põdra vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik