lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust.
lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat vangistust.
lg 2 p 1, 3 järgi 10 kuud vangistust.
lg 1 järgi 4 kuud vangistust.
järgi 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.04.2001.aasta otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks. 2 Karistuse kandmise algus on 05.06.2005.a ja lõpp 05.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 25.12.2007.a. Reigo Kaisla on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav õpib Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi vangla osakonnas 7.klassis. Suhtlemisel on kinnipeetav tagasihoidlik ja üsna ebakindel. Kuritegudest rääkida ei taha, ütleb, et pole nende üle mõelnud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Reigo Kailsa ei sobi kriminaalhooldusele. Elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole otstarbekas, sest eelmisel katseajal ei suutnud kinni pidada kokkulepetest. Ka võib elektrooniline järelevalve oma tingimustega tekitada emotsionaalseid pingeid, mis suurendavad uue kuriteo riski. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda on 25.12.2007.a. Reigo Kaisla taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör toetab taotlust. Kohus, ära kuulanud Reigo Kaisla ja prokuröri arvamuse, leiab, et Reigo Kaisla tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Reigo kaisla ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Reigo Kaisla isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Reigo Kaisla kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Reigo Kaisla ei oma, on aeg, mil Reigo Kaisla on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Reigo Kaisla peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Reigo Kaisla ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Reigo Kaisla suhtes koostatud iseloomustuses ning Reigo Kaisla ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Reigo Kaisla tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole otstarbekas, sest eelmisel katseajal ei suutnud kinni pidada kokkulepetest. Võimalik tingimisi enne tähtaega vabaneda selle võimaluse avanemisel alates 25.12.2007.a. 3 Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Reigo Kaisla’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.04.2009.a) ning Reigo Kaisla ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Reigo Kaisla vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.