1-07-8034\1

1-07-8034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-8034 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Tiiu Rõõm Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Mihhail Sakovitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mihhail Sakovitš (ik 35302252236; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Sakovitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 21.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Sakovitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mihhail Sakovitš tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 11.10.2000.a. otsusega tunnistati Mihhail Sakovitš süüdi KrK § 107 lg.2 p.6 järgi ning karistati vangistusega 7 aastaks. Vastavalt KrK § le 41 lg.1 liideti mõidtetud karistusele kandmata karistus EV Ülemkohtu 11.09.1992 otsuse järgi , s.o. 5 aastat 2 kuud 28 päeva osaliselt ning mõisteti Sakovitšile lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 11.10.2000.a ja lõpp 11.10.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.06.2007.a. 2 Mihhail Sakovitš on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas töötab kinnipeetav alates 01.10.2002 katlakütjana. Riski vähendab soov elada õiguskuulekalt, vabanedes asuda tööle ja endale iseseisvalt elatist teenida. Kinnipeetav on suhtlemisel nõudlik ja võib kergesti ägestuda. Samas oskab vajadusel hinnata olukorda ning korrigeerida oma käitumist. Suhtlemisoskused vastavad vanglakogemuslikule ellusuhtumisele ja väärtushinnangutele. Arvestades sotsiaalprogrammides mitteosalemist ning kindla elukoha ja töökoha puudumist ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Mihhail Sakovitš ei sobi kriminaalhooldusele. Mihhail Sakovitš taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör toetab taotlust. Kohus, ära kuulanud Mihhail Sakovitš’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Mihhail Sakovitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Mihhail Sakovitš’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mihhail Sakovitš’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mihhail Sakovitš kannab karistust raske isikuvatsase kuriteo eest. Sakovitš tunnistati KrK § 107 lg.2 p.6 järgi mõisteti süüdi selles, et olles puhkusel Rummu Vanglast, 11.02.2000; L B korteris XXX ,peksis B alkoholi tarbimisel tekkinud tüli käigus käte ja jalgadega vastu keha, tekitades üliraskeid kehavigastusi. Korduvalt on toime pannud raskeid kuritegusid, kus ohvriteks on isikud. Võib tahtlikult tappa inimese või tekkida eluohtliku kehavigastuse. Peale selle M. Sakovitš ei ole käinud väljasõidul , mistõttu tal puudub praktiline kogemus käitumisest ja hakkama saamisest vabaduses, st mitteharjumuspärases keskkonnas, kuna tema vangistustähtajad on olnud väga pikad. Enesekehtestamisel, eriti alkoholi tarvitanuna, on kaotanud enesekontrolli ja käitunud agressiivselt. Kuigi distsiplinaarkaristusi Mihhail Sakovitš ei oma, on aeg, mil Mihhail Sakovitš on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Mihhail Sakovitš peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Mihhail Sakovitš ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Mihhail Sakovitš’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Mihhail Sakovitš’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Mihhail Sakovitš’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest 3 vabastamiseks. Rahvastikuregistri väljavõttest on näha, et Mihhail Sakovitšille 21.05.2007.a. anti elamisluba tähtajaga 1 aasta. Isikudokumendi olemasolu Rahvastikuregistris ei kajastu .Elukoht puudub samuti. Kuni 11.02.2006.a. Mihhail Sakovitši elukoha aadressiks oli XXX. A V sõnul ta võtab Mihhail Sakovitši juhul, kui too ennetähtaegselt vabastatakse , enda juurde elama. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Mihhail Sakovitš’il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.10.2010.a) ning Mihhail Sakovitš’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Mihhail Sakovitš’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik