1-07-7629\1

1-07-7629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7629 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Kolesnikov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Kolesnikov (ik 37511296032; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Kolesnikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Juri Kolesnikov’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Kolesnikov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Kolesnikov tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 12.06.1998.aasta otsusega KrK § 101 p 2, 7, 8; § 141 lg 1 alusel § 40 lg 1 järgi lõplik karistusaeg 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 05.10.1996.a ja lõpp 05.10.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.10.2006.a. 2 Juri Kolesnikov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on õppinud väikeettevõtlust ja müügiesindust. Olemas sellekohased dokumendid. Töötanud vanglas ei ole. Sotsiaalprogrammides on osalenud. Vabal ajal loeb, teeb sporti ja käib kirikus. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Enda sõnul ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne, kuid mitte abivalmis. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglas viibib esimest korda. Kinnipeetaval on karistuse kandmise aja jooksul olnud 15 distsiplinaarkaristust. Isik on ühiskonnale üliohtlik, kuna ei oma adekvaatset maailmavaadet ja on emotsionaalselt ebastabiilne. Kõik, mis on tema vaadetega vastuolus tekitab konflikte ja võib olla ohtlik nii lähedastele kui ka isikutele, kes satuvad antud isikuga vastuollu. Isik on pikast vangistusest tingituna madala enesehinnanguga ja võib oma illusoorsete plaanidega hoida vaimse terrori all paljusid lähedasi ja tuttavaid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Kolesnikov ei sobi kriminaalhooldusele. Juri Kolesnikov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust julma isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kus ta kannatanu jõhkra ja intensiivse peksmise ning kannatanule 6-7 korda kiviga pähelöömisega põhjustas kannatanu surma. Juri Kolesnikov on eelnevalt juba neli korda kriminaalkorras karistatud. Vabaduses puudub Kolesnikov’i kindel elu- ja töökoht ning tema sotsiaalne võrgustik on nõrk. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et Juri Kolesnikov’il on vangistust teise inimese jõhkra tapmise eest kanda jäänud veel 4 aastat ja 4 kuud, ei pea prokurör tema ennetähtaegset vabastamist võimalikuks. Kohus, ära kuulanud Juri Kolesnikov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Juri Kolesnikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Juri Kolesnikov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Kolesnikov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Kolesnikov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Isik kannab karistust julma isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kus ta kannatanu jõhkra ja intensiivse peksmise ning kannatanule 6-7 korda kiviga pähelöömisega põhjustas kannatanu surma. Eelnevalt on teda juba neli korda kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Juri Kolesnikov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 15 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Juri Kolesnikov ei oma, on aeg, mil Juri Kolesnikov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Juri Kolesnikov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Juri 3 Kolesnikov ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekale elule, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Juri Kolesnikov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Juri Kolesnikov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Juri Kolesnikov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka alalise elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Juri Kolesnikov’il kandmata üle 4 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.10.2011.a) ning Juri Kolesnikov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Juri Kolesnikov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik