1-07-7627\2

1-07-7627 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-7627 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Margus Mets’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Margus Mets (ik 37103110255; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Margus Mets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.06.2007.aasta Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Mets’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Margus Mets tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 12.08.2005.aasta otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 14.02.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus on 23.03.2005.a ja lõpp 19.06.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 06.05.2007.a. 2 Margus Mets on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töötab eluosakonnas majandustööde abitöölisena ning õpib Rummu Erikutsekoolis „Arvutiteeninduse“ erialal. ITK-s määratud tingimusi täidab. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Oma süüd tunnistab, karistusega on nõus. Ametiisikutesse suhtumine on korrektne, abivalmis ja režiimirikkumisi ei ole esinenud. Kriminaalhooldusesse suhtumine on muutunud paremuse poole. On olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja elada seaduskuulekalt. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglas viibinud kaks korda. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või teda ümbritsevad olud. Narkootiliste ainete vahendamisega kahjustab rahvatervist. Materiaalsete raskuste korral on ohu tõenäosus suurem. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Margus Mets ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelvalvega, kuna kõik vajalikud tingimused elektrooniliseks järelvalveks seoses kinnipeetava eluasemega ei ole tagatud. Margus Mets taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Margus Mets on eelnevalt toime pannud analoogse kuriteo, kuid vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Ennetähtaegse vabastamise puhul määratavat katseaega aga ei suutnud läbida, kuni pani toime uue narkokuriteo, mille eest kannab hetkel karistust. Lähtuvalt eeltoodust leiab prokurör, et ei ole põhjendatud isiku teistkordne tingimisi enne tähtaega vabastamine. Samuti tuleb arvesse võtta ka kuriteo raskusastet ning kuivõrd narkokuriteod on äärmiselt ühiskonnaohtlikud, ei toeta prokurör Margus Metsa ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Margus Mets’a ja prokuröri arvamuse, leiab, et Margus Mets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Margus Mets’a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margus Mets’a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Margus Mets kannab karistust rahvatervisevastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Margus Mets ei oma, on aeg, mil Margus Mets on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Isik kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Margus Mets on eelnevalt toime pannud analoogse kuriteo, kuid vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Ennetähtaegse vabastamise puhul määratavat katseaega aga ei suutnud läbida, kuni pani toime uue narkokuriteo, mille eest kannab hetkel karistust. Margus Mets peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus 3 Margus Mets ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Margus Mets’a suhtes koostatud iseloomustuses ning Margus Mets’a ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Margus Mets’a tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 15-aastasest vangistusest on Margus Mets’al kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 19.06.2009.a) ning Margus Mets’a ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Margus Mets’a vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik