p 3, 5; §
K § 101 p 3 järgi õigeks mõista, KrK §
K § 108 lg 2 p 1, 4 ja KrK §
K § 40 lg 1 järgi karistuseks 15 aastat vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 05.06.1997.a ja lõpp 05.06.2012.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.06.2007.a. Anti Sakk on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et positiivseteks asjaoludeks on vanglas töötamine ja oma kutseoskuste täiendamine kutsekoolis elektriku, aedniku ja väikeettevõtluse erialal. Murru vanglas töötab OÜ-s BEST-NET treialina. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Ta on kohanenud hästi vanglarežiimiga ning hoidunud avalikest konfliktidest. Kriminaalkorras on karistatud 5 korda. Vanglas viibib kolmandat korda. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud 2 korral. Lähtuvalt Anti Sakk’i kuritegude iseloomust on ta ühiskonna jaoks üliohtlik. Varasemad kuriteod olid varavastased kuriteod. Viimane kuritegu oli tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Anti Sakk sobib kriminaalhooldusele määramiseks, kuna tal on olemas kindel elukoht ja töökoht ning vanglas on pidevalt töötanud ja täiendanud ennast mitmetel kutsealadel. Anti Sakk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud äärmiselt rasked isikuvastased kuriteod ning vangla andmetel on ta üliohtlik, arvestades tema kuritegude iseloomu. Vabanedes olemas nii elu- kui töökoht, kuid arvestades isiku varasemaid karistusi, toimepandud kuritegu ning seda, et karistuse lõpp on alles 05.06.2012.aastal, siis prokurör ei toeta taotlust ning leiab, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ning taotlus on liialt enneaegne. Kohus, ära kuulanud Anti Sakk’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Anti Sakk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Anti Sakk’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Anti Sakk’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Anti Sakk kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kinnipeetav on toime pannud äärmiselt rasked isikuvastased kuriteod ning vangla andmetel on ta üliohtlik, arvestades tema kuritegude iseloomu. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Anti Sakk’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Anti Sakk ei oma, on aeg, mil Anti Sakk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Anti Sakk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Anti 3 Sakk ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Anti Sakk’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Anti Sakk’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Anti Sakk’il kandmata üle 4,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.06.2012.a) ning Anti Sakk’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Anti Sakk’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.