1-07-7492\1

1-07-7492 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-07-7492 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Ille Mardo Kaitsja Margo Normann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Kunnar Kaasik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega Süüdimõistetu Kunnar Kaasik Vanglas) (ik 37302015235; viibib Tallinna RESOLUTSIOON Jätta Kunnar Kaasik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 12.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kunnar Kaasik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kunnar Kaasik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 26.01.2006.aasta otsusega KarS § 329 ja § 422 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 järgi 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulus 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi liideti täielikult suurendamise teel Viljandi Maakohtu 14.06.2004.aasta otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 järgi lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. 2 Karistuse kandmise algus on 14.03.2005.a ja lõpp 10.09.2010.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.12.2007.a. Kunnar Kaasik sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kinnipeetav töötas vangla vahendusel 15.05.2006-19.11.2006 majandustöödel puusepana, kuid hetkel enam ei tööta. Arvestades, et kinnipeetav omab mitmete erialade (mööblitisleri, metsalangetaja, keevitaja ja autoremondilukksepa) tööoskusi, peaks vabanedes töö leidmine olema lihtne. Suhtub aktsepteerivalt nii ühiskonda kui ka riigiametnikesse. Distsiplinaarkorra rikkumisi on toime pannud kahel korral. Kriminaalkorras karistatud 6 korral. Kinnipeetav pani toime liiklusavarii alkoholijoobes, mille tagajärjel hukkus kaks inimest. Arvestades toime pandud rikkumise raskust ja kinnipeetava käitumist vangistuses, ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, vaid peab soovituslikuks ennetähtaegset vabanemist mõned kuud enne karistusaja lõppu, et allutada kinnipeetav käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Kunnar Kaasik ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelvalvega. Kunnar Kaasik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Kaitsja toetab taotlust. Prokurör ei toeta taotlust. Leiab, et vabastamine ei kuulu rahuldamisele, kuna isik on kohtulikult karistatud 6 korda. Ta pani toime raske kuriteo mille tagajärjel sai 2 inimest surma. Kohus, ära kuulanud Kunnar Kaasik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Kunnar Kaasik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Kunnar Kaasik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kunnar Kaasik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kunnar Kaasik kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Oli nii vanglas kuid saanud ka tingimisi karistusi. Samuti olid ka juhtimisõigused äravõetud 3 korral. Kunnar Kaasik osales AA rühmas kuid teda visati sealt välja. Vangla materjalidest nähtub, et enne kinnipidamist tarvitas kanget alkoholi 1 aasta jooksul iga päev. Kuriteo sooritamisel oli enda raskes joobes. Ei saa arvestamata jätta ka asjaolu , et kuritegu tõi kaasa kahe inimese surma ning enne tähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kunnar Kaasik’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 2 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Kunnar Kaasik ei oma, on aeg, mil Kunnar Kaasik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. 3 Kunnar Kaasik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Kunnar Kaasik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Kunnar Kaasik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Kunnar Kaasik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Kunnar Kaasik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult .Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Kunnar Kaasik’ul kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 10.09.2010.a) ning Kunnar Kaasik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Kunnar Kaasik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik