K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1liitkaristus 9 aastat vangistust.
lg 1 eelvangistuses 29.01.-19.04.2001, s.o 2 kuud 21 päeva loeti karistuse hulka. Kandmisele kuulus 8 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust. 22.06.2004 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 07.04.2004 süüdi tunnistamises
Süüdi tunnistada
lg 2 p 5, 7 järgi 7 aastat 2 vangistust;
järgi 2 aastat vangistust.
lg 1 liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
lg 1 eelvangistuse aeg 29.01.2001-19.04.2001, s.o 2 kuud 21 päeva vangistust karistuse hulka. Ärakandmisele 6 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.11.2002.a ja lõpp 27.08.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 27.04.2007.a. Eduard Sidorov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal töötanud ei ole. Õppis Murru Vanglas õmbluse ja aianduse eriala. Ametnikesse suhtub korrektselt. Suhted kaasvangidega on neutraalsed. Uue kuriteo sooritamise riski vähendavad positiivsus ja valmisolek edasise elu kujundamisel. Isik püüab raskusi ületada, on muutunud vangistuses paindlikumaks ja rahu armastavaks. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul on olnud üks. Alkoholijoobes olles ja konflikti tekkimisel võib kasutada füüsilist vägivalda. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Eduard Sidorov ei sobi kriminaalhooldusele, kuigi formaalselt on kinnipeetaval olemas tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Eduard Sidorov on enda sõnul motiveeritud oma eluviise muutma ning elama seaduskuulekalt, kuid ta ei ole varasemate süüdimõistmiste järel oma käitumises muutusi teinud ja toimepandud kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Käesoleva ettekande koostamise käigus kogutud andmete põhjal võib oletada, et samalaadsed probleemid võivad jätkuda ka kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel. Seega oleks soovitatav osaleda Murru Vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Eduard Sidorov’il on mõistetud karistusest kanda veel üle kahe aasta, selle aja jooksul oleks võimlaik tegeleda riskide maandamisega. Eduard Sidorov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud, varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Ei tunnista oma alkoholiprobleemi, kuid uue kuriteo toimepanemise risk alkoholi tarbides on olemas. Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, vaja on tasuda rahalisi nõudeid. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo riskifaktoriteks võivad olla alkoholi kuritarvitamine, ebastabiilne emotsionaalne seisund, impulsiivne käitumine ja agressiivsus. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud ennetähtaegse vabastamisega. Arvestades isiku varasemaid karistusi, käesoleva kuriteo asjaolusid ning seda, et säilib oht, et isik võib toime panna uusi kuritegusid ning ei ole suuteline läbima käitumiskontrolli edukalt, ei toeta prokurör taotlust. Kohus, ära kuulanud Eduard Sidorov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Eduard Sidorov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Eduard Sidorov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Sidorov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Sidorov kannab karistust varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Ei tunnista oma alkoholiprobleemi, kuid uue kuriteo 3 toimepanemise risk alkoholi tarbides on olemas. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, Eduard Sidorov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Eduard Sidorov ei oma, on aeg, mil Eduard Sidorov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Eduard Sidorov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Eduard Sidorov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Eduard Sidorov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Eduard Sidorov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Eduard Sidorov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Eduard Sidorov’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 27.08.2009.a) ning Eduard Sidorov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Eduard Sidorov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.