lg 2 p 4, 8;
lg 1, 2- § 215 lg 2 p 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust 22.05.2003 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust.
2 Karistuse kandmise algus on 02.05.2005.a ja lõpp 09.12.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.04.2008.a. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 08.06.2007.a. Ilja Bõstrov’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on jätkanud õpinguid Rummu Erikutsekoolis, kus on lõpetanud 5-kuulise elektrikute õppegrupi. Hetkel õpib samuti elektrikute kursusel. Vaenulikud hoiakud erinevate ühiskonnagruppide suhtes puuduvad. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga, sealhulgas on saanud distsiplinaarkorras karistada vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. On valmis olema kriminaalhooldusalune ning vabanema elektroonilise valve alla. On enda sõnul motiveeritud muutuma, oma käitumist muutma, et loobuda tulevikus kuritegelikust käitumisest. Ei suuda oma sõnu ega motivatsiooni millegagi kinnitada, puudub ettekujutus elektroonilise valve alla vabanemisest, ei ole teinud vangistuse ajal pingutusi töökoha leidmiseks, loodab kõiges vanematele. Vajalike elukorralduslike muudatuste tegemine võib osutuda raskemaks, kui kinnipeetav seda ette kujutab. Võib olla teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud. Oht uue kuriteo toimepanemiseks on olemas lähtudes sellest, et kinnipeetaval puuduvad tööharjumused ning sellest tulenevalt võib ta hakata kiire raha saamise eesmärgil vahendama narkootilisi aineid või siis ise tarvitama. Distsiplinaarkorras karistatud 3 korda ja kõik karistused on kehtivad. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole vaja koostada, kuna kinnipeetava poolt ei ole isikuvastaseid kuritegusid sooritatud. Kinnipeetava puhul on oht, et ta hakkab uuesti narkootikume tarbima ja seoses sellega varavastaseid kuritegusid sooritama. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ilja Bõstrov ei sobi kriminaalhooldusele koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ilja Bõstrov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vabaduses tarvitas narkootikume, kindel töökoht puudub. Vanglas karistatud kolmel korral distsiplinaarkorras. On varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus nõudeid. Prokuröril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab elektroonilise järelevalve tingimusi täita ning seega ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Ilja Bõstrov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Ilja Bõstrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Ilja Bõstrov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ilja Bõstrov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ilja Bõstrov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. On varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus nõudeid. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Ilja Bõstrov’i suhtes on vangistuse ajal 3 kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Ilja Bõstrov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ilja Bõstrov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Ilja Bõstrov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Ilja Bõstrov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Ilja Bõstrov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Ilja Bõstrov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, vabaduses tarvitas narkootikume. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Ilja Bõstrov’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.12.2009.a) ning Ilja Bõstrov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Ilja Bõstrov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.