1-07-6550\1

1-07-6550 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6550 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Jüri Lobjakas’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jüri Lobjakas (ik 38109264718; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jüri Lobjakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Lobjakas’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jüri Lobjakas tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 06.06.2006.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 209 lg 2 p 1; § 200 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra. Kanda 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 26.03.2002 otsusega, liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.02.2006.a ja lõpp 04.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.05.2007.a. 2 Jüri Lobjakas on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglas viibimise ajal jätkas õpinguid 8.klassis, kuid ei lõpetanud. On omandanud pehme mööbli restaureerija kutse. Praeguse karistuse ajal asus õppima Rummu Erikutsekooli arvutiteeninduse erialale. Suhted kaaskinnipeetavatega ja vanglapersonaliga on rahuldavad. On olnud varem kriminaalhooldusalune, suhtub sellesse positiivselt. Kinnipeetav on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud. Kuriteod on varavastased ja sooritatud alkoholijoobes grupi poolt. Jüri Lobjakas’e poolt uue kuriteo toimepanemise oht on keskmine. Uued kuriteod võivad olla seotud varavastaste kuritegudega. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava poolt olnud üks distsiplinaarrikkumine, mis on kehtiv. Ohustatud võib olla juhuslik isik. Võimalik on uue varguse sooritamine. Kinnipeetava suhtes on alustatud uus kriminaalasi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jüri Lobjakas ei sobi kriminaalhooldusele. Jüri Lobjakas taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust, kuna ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ning käesoleval ajal ei sobi kinnipeetav käitumiskontrollile. Kinnipeetav on toime pannud mitu varavastast kuritegu, neist üks oli pandud toime vägivallaga. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vanglakaristust kandnud, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka vangistuses pole ta käitunud eeskujulikult vaid on rikkunud režiimi ning tema suhtes on alustatud uus kriminaalasi. Kinnipeetavat iseloomustatakse kriminaalhooldaja ettekandes väga negatiivselt, tema näol on tegemist staažika toksikomaani ning alkohoolikuga, kelle tõttu paljud inimesed olid pidevalt hirmu all. Prokurör on seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ning ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Jüri Lobjakas’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Lobjakas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jüri Lobjakas’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jüri Lobjakas’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jüri Lobjakas kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Jüri Lobjakas’e suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus ning tema suhtes on alustatud uus kriminaalasi, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Jüri Lobjakas on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Jüri Lobjakas peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Jüri Lobjakas pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Jüri 3 Lobjakas avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Jüri Lobjakas ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jüri Lobjakas’e suhtes koostatud iseloomustuses ning Jüri Lobjakas’e ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jüri Lobjakas’el kandmata üle 7 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 04.01.2008.a) ning Jüri Lobjakas’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jüri Lobjakas’e vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik