1-07-6432\1

1-07-6432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6432 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Tõlk Ilona Filippov Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksei Petrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Petrov (sündinud 01.06.1966.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Petrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Petrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Petrov tunnistati süüdi 16.12.04.a. Tallinna LK poolt KarS § 199 lg2 p4 – 25 lg2 järgi 1 aasta 5 kuud vangistust; § 200 lg1 – 25 lg2 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.09.2004.a ja lõpp 16.09.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.05.2007.a. Aleksei Petrov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on A. Petrov`i suhtes kohaldatud 8 distsiplinaarrikkumist. A. Petrov lõpetas vanglas Rummu Erikutsekooli tisleri ja õmbleja eriala. Osaleb sotsiaalprogrammis Convictus. ITK-s määratud tingimusi täidab. A. Petrov`i on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas viibinud kaheksal korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on A. Petrov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Ilmsed ohtlikkuse tunnused isikuvastase tegude toimepanemisele on olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksei Petrov ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et A. Petrov`il puudub kindel elu- ja töökoht ning viimase puudumisest tulenevalt võivad esineda ka majanduslikud raskused. Negatiivset mõju avaldavad ka kriminaalne tutvusringkond ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. A. Petrov`il puuduvad ka toetavad lähedased, Teda on kriminaalkorras mitmel korral karistatud ning Ta omab tsiviilhagi. Aleksei Petrov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ei tunnista ennast toimepandud kuriteo süüdi. Väidab, et on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja elada seaduskuulekalt, oma sõnul tahab alustada oma uut elu. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud ka vanglakaristust, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Pärast eelmist vanglast vabanemist oli ta vabaduses seaduskuulekas vaid kolm kuud ning siis pani uuesti toime kuriteo. Vangistuses ei allu ta samuti kehtestatud reeglitele ning on korduvalt rikkunud režiimi. Ka ei ole ta valmistanud ette tingimusi võimalikuks vabanemiseks – tal pole vabanedes kindlat elukohta ning puudub ka töökoht. Kõigest eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et taotlust ei tuleks rahuldada, kuna kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Aleksei Petrov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksei Petrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Petrov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Petrov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Petrov kannab karistust varavastase kuriteo eest, mil kannatanule tekitati ka füüsilist kahju ning selle eest mõisteti Temale 4-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Pärast eelmist vanglast vabanemist oli ta vabaduses seaduskuulekas vaid kolm kuud ning siis pani uuesti toime kuriteo. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et A. Petrov`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Petrov ei oma, 3 on aeg, mil A. Petrov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A. Petrov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Petrov`i suhtes koostatud iseloomustuses ning A. Petrov`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Aleksei Petrov`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 4-aastasest vangistusest on A. Petrov`il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 16.09.2008.a) ning A. Petrov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Petrov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik