1-07-6180\1

1-07-6180 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-6180 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Meelis Peenemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Meelis Peenemaa (ik 37206095231; viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Meelis Peenemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Meelis Peenemaa vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 17.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Peenemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Meelis Peenemaa tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.12.2001.aasta otsusega KrK § 177-3 järgi 7 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt karistusele Lääne-Viru Maakohtu 09.04.1999 otsusega. Lõplikuks karistuseks 10 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.12.2001.a ja lõpp 18.04.2012.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.11.2008.a. 2 Meelis Peenemaa on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, milles püstitatud eesmärkide täitmisesse suhtub kinnipeetav positiivselt ja püüab järgida seal välja toodut. Meelis Peenemaa’l on kutsekeskharidus, lõpetas Tallinna

1. Kutsekooli, kus omandas lisaks müürsepp-monteerija kutse. Kinnipidamise ajal on Rummu Erikutsekoolis omandanud müügitöö korralduse, tõstukijuhi ja väikeettevõtte töökorralduse erialad. Kuna tunneb üldist huvi ehituserialade vastu, siis on lisaks huvitatud keevitaja kõrgema kategooria omandamisest. Osales vabatahtliku juhendatud inglise keele õppegrupis. Ämari Vanglas töötab alates 10.05.2002 AS-is Eesti Vanglatööstuse metallitšehhis keevitajana. Suhted meistri ja kaastöötajatega hindab headeks, konflikte ei ole esinenud. Vabanedes kindlustab töökoha OÜ Tober. Võlanõuded on täidetud. Vaenulikud hoiakud erinevate ühiskonnagruppide suhtes puuduvad. Konflikte kaaskinnipeetavate ja vanglapersonaliga ei ole esinenud. Kriminaalhoolduse suhtes positiivselt meelestatud, mõistab järelevalve vajadust eriti pika karistusega kinnipeetavate suhtes. On valmis täitma talle määratud kontrollnõudeid. Kinnipeetav on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud. Kuritegude dünaamika: Meelis Peenemaa mõisteti kõigepealt süüdi tapmise eest. Enne seda oli ta 1992.aastal toime pannud avaliku varguse, mille eest ta mõisteti süüdi 1999.aastal. Vangistuses toime pannud kaks kuritegu: vanglaametniku ründamine ja narkootiliste ainete tarvitamine. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavat vanglasiseselt distsiplinaarkorras karistatud 3 korda ja hetkel on üks kehtiv karistus. Käesoleval ajal võib öelda, et oht kahjustada eraisikut või vanglaametnikku on minimaalne. Arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegusid, võib oht seisneda füüsilises vägivallas. Tegemist on isikuga, kes on sattunud kuritegude kaasosaliseks grupis. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Meelis Peenemaa taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Meelis Peenemaa taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud kinnipeetavat edaspidisele seadusekuulekale teele. On toime pannud raske esimese astme kuriteo, samuti karistuse kandmise ajal sooritanud kuritegusid. Vangistuses viibimise ajal on kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras. Nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et ka vangistuses ei ole kinnipeetav allutanud oma käitumist teatud kontrollile ning jätkuvalt eiranud õiguskuuleka käitumise reegleid. Võttes arvesse kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid, tema käitumist vanglas, siis puudub prokuröril veendumus, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel oleks võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid, alluma kriminaalhooldaja kontrollile ning hoiduma kuritegude toimepanemisest. Isiku karistuse kandmise lõpp on 18.04.2012.a., seega ennetähtaegne vabastamine on enneaegne. Kohus, ära kuulanud Meelis Peenemaa ja prokuröri arvamuse, leiab, et Meelis Peenemaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Meelis Peenemaa ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse 3 läbivaatamisel arvesse kõik Meelis Peenemaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Meelis Peenemaa kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo-tapmise- eest ja ka varavastastekuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. On toime pannud raske esimese astme kuriteo, samuti karistuse kandmise ajal sooritanud kuritegusid. Nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et ka vangistuses ei ole kinnipeetav allutanud oma käitumist teatud kontrollile ning jätkuvalt eiranud õiguskuuleka käitumise reegleid. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Meelis Peenemaa suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Meelis Peenemaa on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Meelis Peenemaa peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Meelis Peenemaa ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Meelis Peenemaa suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Meelis Peenemaa ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Meelis Peenemaa kandmata üle 4,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.04.2012.a) ning Meelis Peenemaa ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Meelis Peenemaa vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik