lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vangistust.
Tartu Linnakohus 25.03.1998
p 7;
lg 2 p 1, 4;
Lõplikuks karistuseks 12 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.02.1997.a ja lõpp 08.08.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 08.06.2005.a. Meelis Ootsing on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammides kinnipeetav osalenud ei ole. Vanglas viibib kinnises eluosakonnas. Väidetavalt kinnipeetav austab seadusi ja suhtumine on positiivne ning tal on realistlik arusaam maailmast, soovib alateadlikult teisi inimesi aidata. Püüab olla ametnike suhtes salliv, naisametnikega on läbisaamine hea ja räägib nendest heatahtlikult. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldustöötajaga koostööd tegema ja saab aru selle vajalikkusest. Kriminaalkorras on karistatud 4 korda ja vanglakaristust kannab 2 korda. Meelis Ootsing’ut on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 24-l korral. Vägivalla kasutamine konfliktide lahendamisel on ohu tõenäosust suurendav asjaolu, kahju tekitamise oht vahetum. Ohtlikkust suurendab suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Ohustatud on siiani täiskasvanud mehed. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Meelis Ootsing ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on toime pannud kaks väga rasket kuritegu, mis on suunatud meesisikute vastu ja vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 24-l korral. Meelis Ootsing taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt karistatud korduvalt, kuid eelnevad karistused ei ole täitnud oma eesmärki, ei ole mõjutanud isikut käituma seadusekuulekalt. Vangistuses viibib teist korda. Vangistuses viibimise ajal ei ole töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides. Varasemalt on tarbinud alkoholi ning narkootikume. Distsiplinaarkorras on karistatud 24-l korral, seega ei allu ka vanglas ettenähtud reeglitele, eirab sealset korda. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Arvestades isiku varasemaid karistusi, toime pandud kuriteo asjaolusid ning kinnipeetava käitumist vangistuse ajal, ei pea prokurör võimalikuks tema ennetähtaegset vabastamist, kuna puudub veendumus, et isik tuleks toime käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Kohus, ära kuulanud Meelis Ootsing’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Meelis Ootsing tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Meelis Ootsing’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Meelis Ootsing’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Meelis Ootsing kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Vangistuses viibimise ajal ei ole töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides. Varasemalt on tarbinud alkoholi ning narkootikume. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Meelis Ootsing’u suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 24 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Meelis Ootsing’ul ei oma, on aeg, mil Meelis Ootsing on 3 vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Meelis Ootsing peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Meelis Ootsing ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Meelis Ootsing’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Meelis Ootsing’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Meelis Ootsing’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Meelis Ootsing’ul kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.08.2009.a) ning Meelis Ootsing’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Meelis Ootsing’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.